Tähelepanu, valmis olla, start!!!

Täna lendame õhtul siis Londonisse, ööbime seal lennujaama hotellis, et asuda sealt hommikul hõivama Nairobi suunduvat raudlindu. Edasi ongi päev suuresti sisustatud, sest lend sinna kestab 8,5 tundi. Kahjuks ei tähenda see normaalsel ajal pärale jõudmist. Väike (3h) ajavahe Londoniga juurde lisatuna maandume me Nairobis kohaliku aja järgi alles hilisõhtul. Iseenesest ajavahe Eestiga ei ole suur, sest oleme seal Moskva ajas :).



Kahju, et nii hilja jõuame. Mingil hetkel lootsin, et saame veel samal õhtul Uganda poole teele asuda. Kahjuks väljub viimane meile teada olev buss samal ajal kui me lennuk maandub. Seega esimene öö Aafrikas möödub Nairobis. Mitte, et me Nairobist midagi näeksime. Saabume ju öösel ja lahkume varavalges. Buss peaks startima kell 7. See saab olema esimene ajatest s.t. kas väljume ikka õigel ajal! Tegelikult ei ole ju sel vahet mis kell stardime, sest bussis tuleb veeta järgmine päevajagu tagumitunde ning kiiret pole meil kuhugi. Ainuke oluline asi on see, et oleme õhtuks Jinjas, Ugandas. Järgmisel päeval, 22. veebruaril, on meil broneeritud kaks kohta kohe hommikust päevasele (hmm, olen mõttes vist juba Aafrikas, sest ajaarvestus käib ainult päevades :) white water rafting matkale Valgel Niilusel. Väidetavalt "one of the best day rafting trips on planet Earth!" :D. Vesi (vihm reisil välja arvatud) ju mulle meeldib!! Lisaks on olemas mingid kogemused süstaga sõitmisest Eesti jõgedel. Ühes olen veenudnud, sealsed kärestikud (tase 4 ja 5) on ikka hooooopis midagi muud kui Eesi jõgede omad :)



Jinja on tegelikult ka esimene koht ja hetk, kus siia blogisse võiks tekkida uus sissekanne. Aga nüüd varsti lennukasse!!

Minna või mitte minna?

Minna või mitte minna? on oli eilse päeva küsimus. Nagu eile kirjutasin, siis saime lõpuks pakkumise Ruandast gorillade vaatamiseks. Nagu ka Bwindist lõpuks :). Kui ikka tuleb, siis uksest ja aknast. Nii nagu on häda liiga väikese valikuvõimalusega on sama suur häda ka suurega. Mida siis nüüd peale hakata? Tahaks nagu Ruandasse minna, aga samas kuupäev ei ole parim. Noh, lihtsalt ei jõuaks oma tegemistega Ugandas ühele poole ja hirmus kihutamine oleks nagu ka. See peaks ju olema puhkus, mitte kiiremini, kõrgemale, kaugemale!! Igatahes peale pikka kõhklust ütlesime lõpuks Ruandale ja Bwindile ära. Ajaliselt lihtsalt ei sobinud nende pakutud kuupäevad. Sai helistatud igaks juhuks ka meie valitud kohta ja kontrollitud, et kas gorillad ikka on Ugandas. Nii palju, kui neist on võimalik aru saada (vaata minu üleeilset sissekannet), siis pidid ikka olema. Ja ei pidanud väga ringi ka kolama. Samas anti soovitus, et järgmise nädala keskel võiks ikka korra üle helistada. Siis peaks 99,9% kindel olema. Näeme.

Mul on nüüd kirjasõber Tansaanias. Olen temaga vähemalt 4 kirja vahetanud. Tahaksin saada temalt pakkumist Serengeti reisile (lõvid, gepardid, kaelkirjakud, sebrad, gasellid, hüäänid.....), aga sinnani ei ole me veel jõudnud. Ikka käib üks viisakustants - kuhu kohta tahate ikka minna ja kui kauaks, kas kokka tahate üürida :) või mitte, mis transpordivahendiga, kui kauaks, kas tahate sellist jalgsimatka või teistsugust, kas soovite magad telkides või majades jne. jne. Sellel ei tundu lõppu tulevat. Iseenesest ju õige kah, aga endiselt ei ole mingit aimu, et mida see siis ikka maksta võiks. Kuidas sa paned kinni safari mille maksumust ei tea.

Aga õhtul kodus läheb siis suureks pakkimiseks. Asjad juba nurka kuhjatud. Nüüd vaja veel seljakotti lükata ja kaaluda iga asja juures, et kas ikka võtan või mitte.

Tegelikult on reis mitmekülgsem

Ma unustasin tegelikult mainida, et kuigi olen andnud reisi nimeks Keenia-Uganda-Tansaania oleks õigem seda Uganda-Ruanda-Tansaania reisiks. Tõsi ta on, et lend kahvanägude maalt viib Keeniasse ja ka tagasi Euroopasse tuleme Keeniast, kuid seal oleme tegelikult ainult loetud tunnid. Sinna saabudes ainult nii palju, et saaks ööbida ja järgmisel hommikul võtta buss ning põrutada kohe edasi Ugandasse e. me näeme Keeniat umbes 6-7 h bussiaknast (+4 tundi sealtsamast Ugandat). Tagasiteel on tutvus Keeniaga veel lühem. Plaan on lennata Tansaaniast Zanzibarist Keenia pealinna Nairobi ja sealsest lennujaamast isegi mitte enam lahkuda. Tähendab ainult Euroopa suunas.

Aga miks on see Ruanda mainimine nii tähtis? Alguses kui ma reisi plaaneerima asusin, siis ei olnud Ruanda üldse minu plaanides. Sedamööda, kuidas reisiplaanid minu peas täpsustuma hakkasid tekkis üha suurem soov Ruandasse minna. Loomulikult on põhjuseks........gorillad!! Neid on seal ka palju (palju tähendab ca 56. Maailmas on üldse kokku väidetavalt ca 400) ja väidetavalt on nendeni pääsemine natukene lihtsam kui Uganda populaarseimas kohas Bwindis. Peale seda on Ruanda sattunud plaanidesse sisse ja siis sealt jälle välja visatud. Hakkasime ca kaks nädalat tagasi tegelema gorillade visiidiga ja jõudsime lõpuks järelduseni, et Ruanda oleks parim koht. Alguses olime ta kõrvale jätnud, sest sinna pääsemine tundus liiga keeruline ja esimene eelistus oli Bwindi Ugandas. Mida rohkem viimasest aga lugesime, seda rohkem hakkas tunduma vastupidine. Üritasingi siis maili teel Ruandasse kohta bronneerida. Alguses tundus see olevat lihtne e. vali vaid päev. Mida selgemaks sai reisi ajakava selle kolme nädala jooksul ja arusaam liikumise kiirusest (ärge unustage, et kõik asjad toimuvad seal Aafrika ajas!! Näiteks väidetavalt lahkub buss linnast alles siis kui ta on täis. Mis iganes kell see ka ei juhtuks) seda meeleheitlikumaks ma muutusin. Nimelt selgus, et minu soovitud kuupäevadeks on mets juba paksult inimesi täis!! Ruandast pakuti, kas liiga varast kuupäeva, et jõuda Ugandas kõike vajalikku näha või liiga hilist, et käia läbi need kohad mida tahaks näha peale gorillasid. Siis tuli juba meeleheide peale, sest tundus - gorillad jäävad üldse nägemata. Olime proovinud
nne ju igaks juhuks ka Bwindiga, kuid e-postkast ei suutnud kuidagi leida nenda vastust. Seetõttu panime lõpuks kohad kinni Mgahingas nagu eile kirjutasin. Kusjuures!!! Plaaniga, et Tansaaniasse edasi minemiseks peame nii kui nii Ruandast läbi sõitma (Mgahinga asub Uganda kõige kõige edela poolsemas nurgas v.t. riikide plaane http://www.computers4africa.org/impact/eastafrica.htm). Tundus, et see on palju otsem tee ja võidame vähemalt päeva. Ugandast otse Tansaaniasse minemiseks oleksin pidanud sõitma ikka päris palju maad tagasi (me räägime ikka ca 6-7 tunnist), et pääseda Tansaaniasse viiavatele teedele.

Eile õhtul selgus siis, et äkki ikka saab kohad Ruandasse!!! Mitte küll otse riigilt, aga läbi mingi turismibüroo. Hetkel ei ole küll veel selge, et mis see maksaks. Pakutud päev ei ole ehk parim, aga ootused on kõrged. Tundub, et kes proovib see leiab :)

Jäänud on ainult loetud päevad

Reisi (Keenia-Uganda-Tansaania, 3 nädalat) alguseni on jäänud ainult loetud päevad ja nagu tavaliselt on tunne, et mitte kuidagi ei jõua ettevalmistustega õigeaegselt valmis. Isegi kui seekord alustasin omast arust varakult. Täna ärkasin juba kell 6 ja ei suutnud enam uinuda. Mõtlesin kogu aeg sellest, et kuidas korraldada piiriületused (neid tuleb kokku 4), kas dollaritega saab kõikides riikides ikka maksta või avastan ma end ühel hetkel olukorrast, kus olen küll üle piiri aga edasi ei saa. Eriti tundub see olukord olevat võimalik Ruanda-Uganda piiril, kus satume Uganda poolel, reisikirjelduste järgi, mingisse väikesesse no-name külla ja seal tuleb ka ööbida. Ei tea, kas seal saab ikka raha vahetada? Teisest küljest, aga just see võikski reisile vürtsi lisada.

No ja siis ei ole ju ka veel ühtegi safarit Tansaanias (Serengeti) kinni pandud. Olen küll paari kohta kirjutanud, aga sealt ei ole vastatud ja asjad on endiselt väga lahtised. Jääb siis loota, et neid õnnestub ka kohapeal osta. Võiks ju!! Igatahes tundub, et see on seal sama igapäevane kaup kui leib või sai. Ainult kallim.

Vähemalt on õnnestunud broneerida aeg gorilladega. Helistasin eile Ugandasse, Mgahinga Rahvuspargi (Uganda kõige väiksem ja kõige kaugemas enurgas) keskusesse. Kohalikuga purssides (tema inglise keel oli ikka oluliselt halvem kui minul) ja kehakeelt kasutades (ärge tulge mulle väitma, et telefonis ei ole võimalik kehakeelt tunda) leppisime kokku, et mul on 1. märtsiks kaks kohta gorillade juurde. Seal ei ole küll kunagi kindel, kas gorillad on üldse kohal. Nad armastavad teha külalisvisiite Kongosse. Kohapeal on siis päris huvitav, et kas tegelikult ka see telefoniasi töötas. Kõikides teises gorillakohtades tahetakse rahalist ettemaksu ja sellega saab suurendada võimalust, et sul on koht tõesti olemas. Seega ei ole mitte midagi kindlast selles, et ma tõesti ikka näen gorillasid. Samas on nemad mu reisi peamine sihtmärk!!