Piirist piirin

See sissekanne oleks pidanud ilmuma tegelikult juba 4 pa"eva tagasi, aga......Mwanzas kadus elekter ning koik yleja"a"nud internetikohad olid kell kaheksa juba kinni. Isegi 24h tundi lahti olev Internet Cafe. See oli hotellis ja administraator teatas jumalasta rahuliku ha"a"lega: sry, but we are closed already!!!!


Mwanza! Mwanza Tansaanias on see linn, kust ma kirjutan. Joudsime siia teglikult juba eile ja terve ta"nase pa"eva oleme tegelenud homse safari + lendude (Zanzibari ja sealt Nairobi) korraldamisega. Pikk ja tyytu pa"ev oli, aga nyyd on ta onneks seljataga s.t koik on korraldatud ja homme hommikul kell 6.15 korjab dziip meid ylesse. Ja'rgmised 4 pa"eva saadan ma mo"o"da metsikus looduses (mis ilmselt ei olegi nii metsik, sest seal on igal pool laagriplatsid :)), jahtides elevante, lovisid, kaelkirjakuid, gepardeid, antiloope jms huvitavaid savannielanikke. O"o"sel istun laagrilokke a"a"res, joon rummi ja pajatan oma seiklusrikkaid jahilugusid Aafrikast ning koik imetelvad mind. irw

Aga tegelikult pidin ma ju ra"a"kima hoopis millestki muust. Sellest, kuidas need vahepealsed pa"evad on mo"o"dunud. Kui ma ytlen teile, et huvitavalt, siis te kindlasti ei usu. Eksju? :). Koik soltub muidugi sellest, et mida lugeda huvitavaks. Kas on huvitav yletada Uganda-Ruanda piiri ja hiljem Ruanda-Tansaani oma? Ma ytleks, et va"gagi. Esmaspaeva hommik leidis mind siis ca 12 km kaugusel Ruanda piirist Ugandas. Kas teid yllataks, kui ma ytleks: o"o"sel sadas vihma ja see ja"tkus ka hommikul? Ilmsel mitte, sest vihma on ju siin nii tavaline. Igatahes ta sadas. Ta"psemalt o"eldes oli kylake vihmapilve sees (mitte all nagu tavaliselt). Ja plaan oli votta motikas ning soita sellega Ruanda piirini. Peab kohe lisama, et see oli yks va"ga auklik, teravate kividega, porine (o"o"sel ju sadas) ja suuuuurte porilompidega tee. Nagu nad enamik seal Uganda piirkonnas on. Ra'ndurit ju see ei sega- nii, et motikale ning minema. Tee oli maaliline ja kulges tumeroheliste ma"ekuplite vahel (vihm teeb ju va"rvid eriti kirgasteks), la"bi Uganda kylade, aovalguses. Kuna oli esmaspa"eva hommik, mo"o"dusime kooli minevatest lastest (kellest paljudel olid valged polvikud!!!) ning to''o"le ruttavatest vanematest. Ega ma muidugi liiga palju ymbrust ja"lgida ei saanud, sest peamine ta"helepanu oli suunatud rattal pu"simisele. Vaatamata porisele teele kihutasid kohalikud motikamehed ikka ta"iega. Siis ei olegi midagi imestada, et kui ma Uganda-Ruanda piiril maha ronisin, olid mu jalad polvedeni mudaga kaetud. Onneks!! Onneks olin ma olnud nii taiplik, et mul olid jalas lyhikesed pyksid. Jalgade puhastamine on ju imelihtne, kui sul on kaasas beebide puhastamiseks moeldud niisked ra"tikud :).


Esimene yllatus, mis Ruanda piiril tabas oli see, et kui Uganda poolel oli tee piirini olematu, siis Ruanda poolel toi piirini ilus, lai, sile, kaherealine asfalttee!!! Milline kontrast. Aga teine yllatus ei olnud enam nii meeldiv. Ugandast ennast va"lja mo"llinud (Vahema"rkusena: mingil pohjusel on siin igal poole va"ga oluline, mis ametit sa pead. Seda pead kirjutama nii viisataotlusele kui ka hotellis ning ka rahvusparkides. Mina panin oma ametiks - accountant :) sammusime hoogsalt Ruandasse (piirivalvur pidi meid veel tagasi ajama, sest olime liiga kaugele la"inud ilma korrektseid protseduure la"bimata) ning seisime nagu oiged mehed aknaaugus sooviga saada viisat, kui piirivalvur vaatas mulle otsa ja kysis: kus on paber!!! Ma ei saanud midagi aru. Peale pikka seletamist selgus, et oleks tulnud ta"ita internetis mingi taotlus, see va"lja trykkida ning kaasa votta. Ilma selle paberita ei olla tal oigus viisat va"lja anda. Mingu me tagasi Kisorosse ja ta'itku seal internetis see paber :0!! Peale pikka arutamist, et kas toesti ikka kuidagi muud moodi ei saa, et ikka kohe kuidagi ei saa, leebus ta natukene ning yltes karmi na"oga: kui te ei taotleks transiitviisat, siis ei saaks ma teid aidata. Minge korvalkassasse ja makske viisaraha a'ra ja"rgmine kord olge ta"helepanelikumad :)))))))). Milline kergendus!!!!


Sealt edasi la"ks koik nagu lepase reega. Ruandas siis. Kohe saime bussile, mis viis meid la"himasse suurde linna ja sealt startis 5 min hiljem buss Ruanda pealinna. Pealinnas olime umbes 30 min ja juba viiski ja"rgmine buss meid Tansaania piiri poole. Koik la"ks toesti lihtsalt. Soitmist oli ainult omajagu e. umbes 8 h ja"rgemo"o"da. Kusjuures ei olnud ka mingit erilist aafrika aega - koik va"ljus nagu lubatud. Ruanda yllatas mind ta"iega. Positiivselt. Teid ma juba kirjeldasin. Sellised olid nad seal koik. Ta"navad ja teed olid seal puhtamad. Vahelduseks parempoolne liiklus (Ugandas ja Tansaanias on vasakpoolne). Bussid puhtad ja ruumikad (kordagi ei hakanud polved valutama :). Eriti monus oli see, et bussis lasti prantsusekeelseid lembelaulukesi :) (Ruanda on Belgia endine asumaa). Soidad sujuvalt mo"o"da siledaid !!!!ma"giseid teid, mida a"a"ristavad rohelusse mattuvad ma"ed. Va"ljas paistab pa"ike (mitte liiga kylm ega ka liiga jahe), aknast puhub sisse jahutav tuul, buss loksutab natukene, taustaks ma"ngib prantsuse muusika. Kui silmad sulgesin, tekkis korraks isegi tunne nagu oleksin Prantsusmaal. Ruanda oli toesti "va"rske tuul" teiste riikide korval. :).


Ohtuks olime ilusti Ruanda-Tansaania piiril ja sellest kenasti ka yle. Korra pa"eval oli mul tekkind kahtlus, et kas ikka jouame. See seiklus esimesel piiril vottis lopuks yle tunni planeeritud ajast ju a"ra ning teadmata oli, mis kellani piiripunkti lahti hoitakse. Onneks hoiti piisavalt kaua e. ohtul kuueni kindlasti :)


Tansaania vottis vastu jagelusega valuutahangeldajatega. Tegelikult tuli seda teha ju igal piiril. Algul myya uganda zhillingid ja osta Ruanda raha. Ja"rgmisel piiril myya Ruanda raha ja osta Tansaania oma. Kuigi see kauplemine mulle ei meeldi (igal juhul proovivad nad sul nahka yle korvade tommata), oli nende hangeldajate olemasolu ikkagi kasulik. No kust mujalt oleksin ma saanud kohalikku raha! Ilmselt oleksin saanud ka dollaritega mones kohas hakkama, aga see oleks veel suurem jamamine olnud, sest mul ei olnud piisavalt va"ikeseid kupyyre.


Tansaania viisa saamine la"ks torgeteta. Seal tuli kaubelda (nagu ikka sellistes kohtades tuleb tegelikult pakkujaid laiali ajada :) endale soiduk la"hima kylani, kust va"idetavalt oleks pidanud va"ljuma buss Mwanzasse. Auto peale ennast a"ra sokutatud, tuli hakata kaklema selle pa"rast, et nad liikuma hakkaksid. Auto ei olnud veel piisavalt ta"is. Autos oli ainult 5 inimest :). Karistuseks, et me ta tuju rikkusime, uhas juht siis mo"o"da kohalikku asfaltteed minu arust vahepeal lodvalt ca 140 km/h. Seejuures soites pool aega vastassuunavo"o"ndis. Onneks oli seda hirmu ainult 10-15 min, sest selle kiiruse juures on 25 km la"bimine ka"kitegu.


Selles kylakeses (Benako) myydi meile kohe bussipiletid ja"rgmiseks hommikuks Mwanzasse. Kasutasid a"ra mu reisiva"simust ning suutmatust kellegiga enam vaielda. Ei saa just ka o"elda, et koht oleks va"ga ta"is olnud - mida suudavad hommikune praemuna ning moned banaanid ikka anda :). Igatahes myydi piletid kinnitusega: Big buss, big buss. Don't worry. .See kyla oli ka omaette vaatamisva"a"rsus. Ma arvan, et seal oli oma 50 maja ehk ja yks punase saviga kaetud ta"nav. See oli ikka va"ga va"ike ja ra"pane koht. Ometi leidus seal kaks o"o"maja. Tahaks o"elda, et yks oli halvem kui teine :). Pesta tuli ennast sisuliselt oues ja sooja vett keedeti seal samas lokke peal katlas :). Aga ha"da ajab ha"rja kaevu, mis siis veel minust ra"a"kida. Ega valikuvoimalust ju ei olnud. Sai kuidagi midagi isegi hamba alla (tosi!! see noudis mao pa"rastist desinfitseerimst Uganda rummiga, sest sanitaartingmustega see so"o"gikoht ei hiilanud). Sai ka o"o" kuidagi mo"o"da saadetud.


Tosi uni la"ks varakult a"ra (kusjuures a"rkama pidime nii kui nii ca kell 6.30, et jouda bussile), sest tekkis kahtlus selle bussi osas. Ega ometi pettuse ohvriks ei langenud. Samas piletid olid suht ausad. Mida kahjuks ei saa o"elda bussi kohta :). Kui kell 7 sai kylatanumal seistud ja bussi oodatud ning inimesi ei olnud, hakkas sydant varjutama ikka pa"ris suur kahtlus. Siis soitis aga ette va''ike marsa ja teatas, et tema ongi meie transport. Koos yleja"a"nud 15 soitjaga :). Tuletan meelde, et tegemist oli marsaga, kuhu tootja arvates ei peaks panema yle yheksa!!!! inimese. Aga mida teab tootja mahutavusest. Vaatamata torkumisele tuli siiski sisse ronida, sest puudus ka igasugune teadmine, kas sealt la"heb yldse monda paremat bussi ja millal ta voiks minna. Tosi puudus ka igasugune teadmine kuhu ta"pselt buss soidab, sest teised reisijad ei teadnud Mwanzast midagi. Korrutasid hoopis mingit muud nime. Aga julge hundi rind on rasvane. Voi peaks ytlema, et hullemaks asjad enam nii kui nii minna ei oleks saanud?


Alguses oli nagu suht OK soita. Mis sest, et tooli mul istumise all sisuliselt ei olnud (ainult yks kannikas, teine oli mingi rauast ora peal). Hirmutas ainult soidu pikkus e. 8h. Ymbes kolmandal tunnil ja peale 5-ndat verevahetust bussis (soitjad tulid ja la''ksid jooksvalt maha) hakkas tunduma, et Mwanzani kyll vastu ei pea. Neljandal tunnil tekkis juba tahtmine karjuda (istusime tagapingil neljakesi), sest ora oli tunginud luudeni ning jalad muutunud tuimaks. See on koige hullem soit, mida olen Aafrikas kogenud. Just siis kui ka"is peast mote, et j"rgmises suuremas linnas ronime maha ja saab mis saab, joudsime linnakesse, kus marsa juht teatas - lopppeatus. Kysimuse peale, et kas tegu on Mwanzaga vastas ta: ei. Aga lisas kohe juurde: don't worry, direct bus to Mwanza. come, come. Haaras meil ka"est ja tiris la"bi bussijaama kaose mingi suure bussi juurde (millel oli silt " Mbarasa Raha Business line, Mwanza) ja lykkas uksest sisse. Edasi la"ks koik suht valutult. Vorreldes eelmisega siis. Jalgadele oli ruumi, igal yhel oli oma iste, aknad ka"isid lahti. Soit, tosi, kestis veel oma kuus tundi e. kokku yle 1,5 rohkem kui meile oli Benakos lubatud. Aga nagu o"eldakse: lopp hea, koik hea :).