Minna või mitte minna? on oli eilse päeva küsimus. Nagu eile kirjutasin, siis saime lõpuks pakkumise Ruandast gorillade vaatamiseks. Nagu ka Bwindist lõpuks :). Kui ikka tuleb, siis uksest ja aknast. Nii nagu on häda liiga väikese valikuvõimalusega on sama suur häda ka suurega. Mida siis nüüd peale hakata? Tahaks nagu Ruandasse minna, aga samas kuupäev ei ole parim. Noh, lihtsalt ei jõuaks oma tegemistega Ugandas ühele poole ja hirmus kihutamine oleks nagu ka. See peaks ju olema puhkus, mitte kiiremini, kõrgemale, kaugemale!! Igatahes peale pikka kõhklust ütlesime lõpuks Ruandale ja Bwindile ära. Ajaliselt lihtsalt ei sobinud nende pakutud kuupäevad. Sai helistatud igaks juhuks ka meie valitud kohta ja kontrollitud, et kas gorillad ikka on Ugandas. Nii palju, kui neist on võimalik aru saada (vaata minu üleeilset sissekannet), siis pidid ikka olema. Ja ei pidanud väga ringi ka kolama. Samas anti soovitus, et järgmise nädala keskel võiks ikka korra üle helistada. Siis peaks 99,9% kindel olema. Näeme.
Mul on nüüd kirjasõber Tansaanias. Olen temaga vähemalt 4 kirja vahetanud. Tahaksin saada temalt pakkumist Serengeti reisile (lõvid, gepardid, kaelkirjakud, sebrad, gasellid, hüäänid.....), aga sinnani ei ole me veel jõudnud. Ikka käib üks viisakustants - kuhu kohta tahate ikka minna ja kui kauaks, kas kokka tahate üürida :) või mitte, mis transpordivahendiga, kui kauaks, kas tahate sellist jalgsimatka või teistsugust, kas soovite magad telkides või majades jne. jne. Sellel ei tundu lõppu tulevat. Iseenesest ju õige kah, aga endiselt ei ole mingit aimu, et mida see siis ikka maksta võiks. Kuidas sa paned kinni safari mille maksumust ei tea.
Aga õhtul kodus läheb siis suureks pakkimiseks. Asjad juba nurka kuhjatud. Nüüd vaja veel seljakotti lükata ja kaaluda iga asja juures, et kas ikka võtan või mitte.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment