Wednesday, March 10, 2010

Tyrgi saun

No nii!! Zanzibar. Va"keste seiklustega, aga kohal. Ja siin on hull olla. Esiteks on siin yle 30 kraadi sooja (vesi na"teks ta"na sukelusmisel 33 kraadi :). Aga mitte see ei ole koige hullem. Hullem on see, et siin on kohutavalt niiske. Kohe nii niiske, et Turgi sauna tunne tuleb peale. Istud ohtul oma toa rodul ja ei tee mitte midagi ja veepiisad moodustuvad mu laubale. Kui pa"ris aus olla, siis see ei ole meedliv. Ma ei kannata niigi eriti pa"ikest ja kuumust, aga see on ikka liiast!! Ma otsin igat voimalust leida varju ja va"ltida paikest, aga see ei aita. Eile na"iteks ka"isime korra rannas ja mere a"a"res ning ma ka"isin ainult ujumas 2 korda ning yleja"a"nud aja hoidsin varju. Kokku napp 1,5 h. Sellele vaatamata olid olad a"ra polenud. :(

Aurushas (koht, kust lendasin Zanzibari) oli kaks toredat (?) syndmust. Esimene oli sel o"o"l, mis sai seal veedetud, Ma arvan, et see oli umbes kella 5 paiku kui a"rkasin kellegi hala peale. Nimelt oli va"rava (o"o"seks pannakse koik hotellid igal pool lukku, sest liiga turvaline siin ilmselt ei ole) taga ennast sisse seadnud yks naine, kes nuttis kogu sydamest. Tombas kopsud ohku ta"is ja hakkas ta"iel ha"a"lel nutma. Sedamo"o"da, kuidas ohk kopsudes loppes muutus ka hala vaiksemaks. Siis tombas kopsud taas ohku tais ja loi detsibillid ylesse :). Vahepeale veel soigus midagi. Toeline nutunaiste hala oli. Vahepeale proovis ta ilmsel midagi ka o"elda. Kopsud lid tal igatahes tugevad, sest ta suutus sedasi panna ikka oma tunnikese. Teda va"ga ei ha"irinud ka turvamehe riidlemine ja vestlus temaga. Selle peale muutus ainult raevukamaks ja raputas va"ravat ta"ie jouga. Ta"pselt selline tunne oli nagu oleks tema elu armastus teda hyljanud ja sulgunud sinna hotelli :). Lopuks ta siiski va"sis ja mina sain taas minna oiglasele unele.

Ja"rgmisel hommikul jalutasime meie lennufirma kontorist la"bi (piletit ostes oli palutud lend kinnitada) ja siis tuli teine yllatus/elamus. Lend pidi va"ljuma kell 16.30. Meie joudsime kontorisse u 10.30. Niimoodi laisalt jalutades ja aega viites. Niimoodi Aafrika moodi (see ja"a"b pa"ris ha"sti kylge :). Ega seal linnas (Arushas) ju va"ga palju teha pole. Esitasin piletid. Ta"di leti taga vaatas neid, siis vaatas mingit paberit, naeratas ja ytles umbes nii: mr. tonisson, we have been looking allover of you. thank good you came (ta"pselt selline tunne oli nagu oleks kadunud poeg koju joudnud). Your flight will departer 13.30. Mida!?!?!?!? 3h varem kui paneeritud. Ma olen ikka harjunud sellega, et lennud a"hevad hiljem va"lja. Ja meil la"ks ikka va"ga kiireks, sest see ja"ttis ainult tunni enne kui pidi lennuva"ljal olema. Miks seal nii vara pidi olema ei oska o"elda, sest lennujaam oli pohimotteliselt katus nelja posti all + la"bivalgustamise masin. Natukene liialdan muidugi (see on nyyd see Aafika jahilugu :), aga suures plaanis kyll. Ei mingit klaasi ja pikke transfer koridore. Yhest otsast teise ca 50m ja koik.

Lend ise va'ljus muide oigeaegselt. See oli minu jaoks ta"ielik yllatus. Seda "Aafrika aega" olen siin ikka kogenud. Esimest korda Ugandas, Kampalas, kus bussi va"ljumist tuli oodata oma 1,5 h. Selle ajaga saadi buss ta"s ja kohe kui ta oli ta"is hakati ka liikuma. Samasugus taktikat olen kogenud ka mujal. Na"iteks Kibales oli veel huvitavam strateegia. Seal soideti mo"o"da linna ringi ja koguti matatut ta"is. Ikka yhest otsast teise ja tagasi. Bussijuht muudkui hoikus sihtkohta. Vahel pidas kinni ka ja rabas monel mehel no"o"bist ning tegi pakkumist. Niimoodi aadigi buss vaikselt ta"is. Ta"is ta"hendab siis ca 15 in. :) Kui nyyd vorrelda kogemusi, siis lennuk, mis ol ka ta"is (igal yhel oli siiski oma iste ja mugav selline. Istmed oli yhe kaupa molemalpool lennuki kyljes) mahutas ainult 19-st inimest. Ta"itsa luksus kohe. Tekkis selline tunne nagu lendaks oma lennukiga :). Tosi oma lennul ei la"he kotid kaduma. Nii umbes 7 tunniks. Selle ajaga muidugi jouad peast mida iganes va'Lja moelda: ainult yhed riided ja need need on selles kuumuses 10 min la"bima"rjad, hygeeniavahendeid ei ole, Eestisse tagasilendamise riideid ei ole jne. Onneks leiti kott siiski ylesse. Ainult kotiva"rvi ja"rgi. Ilma igasuguse pagasikviitungita!!! Seda nimelt ei antud enne lennule minekut yldse. Isegi kysimise peale ei antud :(
Zanzibar!!! Sellest saarest ja"a"b mulle kindlasti meelde elekter. Ta"psemalt elektri puudumine. Nimelt ei ole saarel olnud vahelduv vool s.t. vahel on ja vahel ei ole. Ja nii juba 3 kuud!! Onneks on suuremad ja ta"htsamat tursimiobjektid (nagu hotellid ja restoranid ja pangad :) varustanud ennast diiselgeneraatoritega. Seega elu ei ja"a" pa"ris seisma (Sularahaautomaadist raha va"ljavotmine voib olla aga vahel keeruline :). Tosi, mitte koik hotellid ja restoranid. Ikka need paremad. Minulgi on onnestunud valida selline parem. Selline, kus saab elektrit kogu aeg. Voi peaaegu kogu aeg. Hotell ise on selline lahe, idamaine: araabia mojutustega, korgete lagedega, 19. sajandi hoone. Sisustatud on ta aafrika-araabia stiilis: nikerdustega antiiksed? kapid ja lauad, Nikerdustega on ka puust rodud ja puust trepid jne. Yhesonaga nagu pa"ris :)


Kuumus mulle ei meeldi. Kohe peaaegu yldse ei meeldi. Seetottu ei ole end ka randa seadnud, vaid selle asemel leidnud teisi tegevusi. Na"iteks eile sai ka"idud spice-tour'l. Sisuliselt on see linnast va"ljas asuv va"ike farm, kus talupidaja on ta"iesti juhuslikult istutanud ca 40 sorti vyrtsitaimi ja puuvilju. Valik oli toesti lai - kaneel, pipar, ananass, banaan, jackfruit, avokaado, muskaatpa"hkel, ingver, kardemon, nelk, papaia, magus ja hapu lime, sidrunhein, vanill, joodipuu jne. jne. Mis mind aga yllatas oli see, et need taimed ei vastanud kuidagi minu ettekujutusele. Nad olid nii ma"rkamatud ja kuidagi na"rbid. Ilmselt seetottu on mul selline ettekujutus, et enne meieni joudmist tehakse nendega sada imet. Neid kuivatatakse, keedetakse tunde ja vedelik kuivatatakse, pistetakse kuuma vette, hoitakse pimedas, jahvatatakse ja mida koike veel. Tegelikult oli see yks va"ga huvitav ja hariv ekskursioon.


Ta"na tegelesin veespordiga. Ei, mitte surfamisega, vaid sukeldumisega. Natukene pettumust valmistav see oli. Eriti vorreldes novembrikuise Egiptuse kogemusega. Seal olid kalu ikka nagu murdu ja niiiiii va"rvilised. Siin neid peaaegu ei olnudki ja korallid olid ka kahvatud. A'kki seetottu, et kalamehed pyyavad sealt kogu aeg kala ning lohuvad koralle? Homme yritan minna natukene paremasse kohta. Seal kus pidi olema "big, big fish" :). Ta"nase sukeldumise korgpunkt oli ehk moreeni na"gemine. Ja siis vilksamisi ka selliseid kalu nagu (vabandan, aga otsetolge inglise keelest) flo"o"tkala, kivikala, lovikala, narrikala jne. Vilksamisi seetottu, et neid olid ainult yksikuid. Mul oli varem ikka ettekujutus, et Zanzibar on ylirikas ilusate sukelduskohtade poolest. Seni ei ole neid veel leidnud, aga ja"tkan otsimist :)

Eile ohtul oli ka va"ike so"o"gielamus. Enam kyll so"o"gikoha elamus, aga toit oli ka hea. Elamus siis selles motted, et koha nimi vastas sisule. Koha nimeks oli "Two tables". Seega seal oli ainult kaks!! lauda. Lauad tosi moeldud kaheksale inimesele. So"o"gi kohaks oli aga eramu e. koka kodu. Sisuliselt oli tegu kohaliku "gurmee" ohtuso"o"giga - viis (voi oli neid kuus) ka"iku kohalikku toitu. Koik inimesed (6) kogunesid enam-va"hem kella seitsmeks ja siis juhatati koik korraga yhte lauda. Seeja"rel tassis peremees toite lauale (ise alati seletades, et mis see on ja kuidas tehtud). Samal ajal korvaltoas ymises perenaine aga laulda (toitu tehes). Elektrit muidugi ei olnud. Koik toimus petrooliumlambi valgusel :)

Aga nyyd la"hen ja"lle dushi alla. Oma viiendat korda ta"nase pa"eva jooksul. Ja ilmselt pole sellestki kasu. Kohe peale dushi alt tulemist oled ja"lle........

P.S. panin eelmisele postitusele ka pildi juurde. Varem ei olnud USB pesaga arvutit lihtsalt.

No comments:

Post a Comment