7. e hingamise pa"ev

Ta"na sadas. Peamiselt o"o"sel. Natukene ka pa"eval, aga selle eest onnestus lihtsalt a"ra jalutada. See oli pa"ris kummaline. Eestis kui hakkab sadama, siis sa peamiselt tunned seda. Alguses tulevad moned yksikud piisad ja siis sadu tugevneb ning lopuks sajabki. Siin tunned koigepealt, et tuul touseb. Siis kuuled tugevat sahinat ja void peaaegu ja"lgida vihmamyyri liikumist sinu poole, sest kui siin sadama hakkab on tegemist pohimotteliselt paduvihmaga. Ta"na siis juhtus just nii. Jalutasime yle ma"gede la"hedal asuva ja"rve juurde. Selline kerge 5 km ma"est ylesse ja alla mo"o"da kitsaid ning mudaseid (o"o"sel ju sadas) radasid. Tagasi sama palju, aga juba mo"o"da teed. Ta"na oli kerge pa"ev :). Kuidas see on koik seotud vihmaga?Tagasiteel juhtus ta"pselt see, mida ma eespool kirjeldasin. Lihtalt kui kohinat selja tagant juba kuulda oli ja ma ymber po"o"rasin, na"gin vihma seina ca 100 m kaugusel liikumas meie poole. Kohaliku vihmaga just ma"rjaks ei taha saada (alati saab la"bima"rjaks) ja seetottu lisasime sammu. Ja endalegi yllatuseks jalutasime selle vihma eest a"ra.

Kohalikel on siin ka hingamise pa"ev. See ta"hendab, et a"rid on valdavalt kinni, poldudel to"o"d ei tehta ning hommikul ca 10 paiku hakkasid inimesed voorima kuhugi. Koik ikka va"ga lille lo"o"dud. Aafrikas ta"hendab see kirkava"rvilisi ja kirjusid suuri holste koos va"gevate peakatetega. Meestel ylikondasid ja valgeid sa"rke. Votnud ennast neile sappa selgus, et nad la"ksid koik kirikusse. See vottis ikka silme eest kirjuks, mis pilt kiriku ees avanes. Ma ytleks, et sajad inimesed seismas suurel muruplatsil, kiriku ees, juttu ajamas. Kirkust kostusid ka koori ha"a"led. Hiilisime siis uksele ja piilusime sisse. Selline lakooniline kirik oli. Pohimotteliselt ainult seinad ja istmed. Altar ikka ka. Aga ei mingeid kaunistusi, kuigi oli tegemist katoliku kirikuga. Seal seistes astus me juurde yks ta"di, kes tutvustas ennast ja tundis huvi, et miks me kirkusse ei la"he. Siis seletas, et tema on yhe lastekoori dirigent ja kysis, et kas me tahaks kuulda tema laste esinemist. Sain aru, et nii tantsu kui ka laulu. Va"ga oleksin tahtnud ainult, et......siin ei voi kunagi kindel olla selles, et kas see tuleb puhtast sydamest sooviga sulle na"idata oma kultuuri voi soovist raha saada. Tegemist ju ikkagi mzungu'dega. Kahju kohe :(

Mzungudel on siin yldse olulised rollid ta"ita. Esiteks saavad KOIK (ka sellised, kelle puhul ei oska oodata ra"a"kimise oskust) lapsed sinu peale harjutada lauset "mzungu, how are you". Enamik neist ei oska rohkem ra"a"kida, aga seda nad kysivad kindlasti. Tegelikult harjutavad seda ka vahel ta"iskasvanud. Teiseks on peaaegu kohustuslik lehvitada lastele kus iganes sa oled (bussis, autos, ta"naval). Kolmandaks on sul rahakoti roll. Iga natukese aja tagant astuvad moned lapsed ja ka mitte nii va"ga enam lapsed juurde ja ytlevad "give me money". Kui sa lihtsalt niisama ei anna, siis voiksid ju midagi osta. Onneks on nii, et kui sa loobud molemast voimalusest, siis ei panda ka seda sulle pahaks. Samas sinu raha tahaksid nad ikka va"ga. Neljandaks rolliks on ilmselt hariduslik moment. Mzungusid ei liigu siin vist liiga palju ringi, sest pa"ris va"ikesed lapsed voivad su na"gemisel hirmunult eemale hypata ja natukene suurematale na"idatakse sind vanemate poolt. Aga kust nad peaksidki mzungusid na"gema. Telekaid ju neil valdavalt ei ole ning raamatuid ka mitte. Kujutan ette, kui ema ra"a"gib siin lapsele: "Tead, maailmas on olemas ka inimesed, kes ei sarnane kohe yldse meile. Neil on valge!!!! nahk. Kohe ta"iesti valge. Nagu oleksid a"ra pleekinud. :)" Tegelikult on mzungu siin olla va"ga va"sitav. Kgu aeg oled ta"helepanu all ja koik tahavd suhelda. Va"sitav. Eriti minusugusele introverdile.

Naistest. Olen ta"hele pannud, et igal pool kus olen liikunud (Aasias, L-Ameerikas ja nyyd ka Aafrikas) seisab yhiskond tegelikult naistel. Naised on need, kes kasvatavad lapsi, kannavad edasi kultuuritraditsioone (tantsutraditsioonid jm voi kandes na"iteks rahvaroivaid. Mehed on alati tavalistes pykstes ja pintsakutes. Ja just nimelt pintsakutes!!), harivad poldu, myyvad turul, tassivad puitu jne. Mehed........teevad midagi. Valdavalt istuvad ja ajavad juttu. Eks neidki voib vahel poldudel na"ha ja muid toid tegemas, aga seda ikka suht va"he. Seega au ja kiitus naistele.

Yks tagaisvaade ka varasematele reisipa"evadele. Fort Portalis oli esimesel pa"eval selline ysna pilvine taevas. Kohe yldse ei olnud pa"ikest na"ha. Alludes yhiskondlikule survele (alati kui olen kuskilt soojast kohast reisilt tulnud pannakse imeks, et kuidas ma ei ole yldse pa"evitunud) otsustasin pa"ikesekreemi mitte panna ning ka mytsi mitte kanda. Pilves ilmaga ju ei vota. Vale puha!!! Ja veel kuidas votab. Ohtuks olid mu kael ja pealagi (yks juuste puudumise ilmselgeid negatiivseid kylgi) tulipunased. Kolm pa"eva ei saanud oma pealage puudutada, sest see oli lihtsalt nii valus.

Lubasin eile ra"a"kida ka gorilladest. Joudsime peale pikka matka Kasesest siia Kisorosse. Saabumise ohtul uurisime o"o"majas, kus ollakse muide va"ga lahked aitama koikides kysimustes, gorillade kohta. Selle vestluse ka"igus avastasin ma omaks kohkumuseks, et broneering , mis tehtud gorillade visiidiks, on alles kolme!!! pa"eva pa"rast. Me olime joudnud yks pa"ev liiga vara kohale!!! Aru ma ei saa, kust ma selle yhe pa"eva juurde leidsin. Kolm pa"eva ei ole siin aga midagi teha. See on lihtsalt nii va"ike koht. Onneks helistas o"o"maja omanik veel kell 22 kellelegi ja kysis gorillade kylastamise kohta. Selgus, et me voime kohe ja"rgmisel hommikul ma"kke minna. Ausalt o"eldes tundus Eestis olles see gorillade kylastamine keerulisem kui siin kohapeal. Kohtade saamise moistes siis. Kui me ja"rgmisel hommikul vara-vara (kell 7.30) rahvuspargi va"ravas olime ja sisselaskmist ootasime selgus, et me saame peaaegu privaatmatka gorilladeni. Ega varasematel pa"evadelgi palju rohkem inimesi siin olnud. Meie grupp koosnes aga kolmest mzungust (yks oli Sveitsist ja teisi te teate) pluss kahest kohalikust: giidist ja valvurist automaadiga :). Viimane pidi olema selleks, et metsikuid elevante ja pyhvleid vajadusel eemale peletada, aga ise kahtlustan vaikest seost ka Kongo piiri la"hedusega (piirini oli sealt va"hem kui 10 km). Igatahes sellel hommikul ei sadanud. Ei oleks tohtinudki, sest kolm eelnevat pa"eva oli siin sadanud. Kohalike arvates oli va"ike paus kohane. Aga kui instruktsioon (mida ja kuidas gorillade juures tohib/ei tohi) oli giidi poolt tehtud, seadsime hanereas sammud ma"e poole. Sveitslasel oli lihtne. Tema on ju ma"gedega harjunud. Minul vottis aga esimese 100 m peale ikka hinge nii kinni kui kinni. Lihtsalt ei ole midagi hingata. Joudu on, aga ohku ei ole (selgituseks, et asusime umbes 2400 m korgusel). Onneks tehti vahepeal ka va"ikeseid peatusi, kus sai hinge tommata. Pohimotteliselt oli see va"hemalt tund marssimist ma"est ylesse keset vihmametsa. Gorillade leidmine la"ks lihtsalt, sest juba hommikul kell 7 la"hevad esimesed mehed ma"gedesse gorillasid otsima. Seega suunatakse sind kiiresti oigesse kohta. Vahetult enne gorilladeni joudmist tuleb loobuda koikidest kottidest, mis sul on kaasas. Ka so"o"gi-joogi pead maha ja"tma. Ainult fotoka void kaasa votta. Siis madaldatakse ha"a"l sosistamiseni ja hakatakse gorillade poole hiilima. Meie pidime yhest va"ikesest kynkast ylesse ronima, sest ahvid olid kynka teisel kyljel. Kui me kynka otsa joudsime, avanes sealt vapustav vaade kogu ma"estikule ja metsale, mis seda katab. See oli lihtsalt hingematvalt ilus. Ma arvan, et esimesed eurooplastest maadeavastajad voisid kogeda samasuguseid tundeid kui nad olid dzunglist ennast la"bi raiunud ja joudnud ma"eharjale. Laskusime natukene ma"est alla ja olimegi kohal. Kuidas me teada saime, et oleme kohal? Poosastest tormas va"lja yks va"ga kurje mo"irgeid tegev isane gorilla :). Teate, mis sellisel juhul peab tegema? Lihtsalt seisma ja ennast mitte liigutama. Pa"ris tugev na"rvide ma"ng :). Too rahustati giidi poolt maha ja edasi oli lihtne. Meil oli tund aega nende hunnitute loomade seltsis olla ja selle kestel jalutasime grupi erinevate gorillade juures ning vaatasime, mida nad teevad. Kuigi va"idetavalt ei tohi neile minna la"hemale kui 7 m, siis meid viidi nendest ca 2 m kaugusele. Isegi nohuse ninaga oleks olnud tunda nende "meeldivat" lohna. Nad on ikka nii sobralikud :). Aga mis veel toredam, et ka nii inimlikud. Nende tegevused. Ja silmad on neil nii targad ning kergelt nukrad (miks nad ei peaks olema, kui neid on maailmas ja"rgi ainult ca 700. Varasema postituse info oli nats vale). Mis mind veel yllatas on nende suurus. Nad on ikka tohutult suured ja voimsad. Kordades inimesest suuremad. Kahjuks mo"o"dus see tund kiiresti ja meil ei lastud nende seltsis olla sisuliselt sekunditki kauem. Ainult yks minut anti aega juurde. Kui me ka siis ei tahtnud liikuma hakata, hakkas giid naerma ja ytles: "you are trying to cheat" ning suunas meid liikvele. Gorillade kylastamine on midagi, mida ma tahaks elus veel teha :)))

Homme viib tee meid siis edasi Ruandasse, eesma"rgiga jouda ohtuks Ruanda-Tansaania piirile. Sealt edasi terve pa"ev bussisoitu Tansaania linna Mwanzasse.

Lopppunkt:pa"raporgu

Vabandused koigi ees, et vahepeal ei ole olnud yhtegi postitust. Yleeile proovisin korra, aga ....ebaonnestusin. Pakkuge miks? Asi on lihtamast lihtsam - ohtul hakkas sadama padukat ja loi a"ikest ning a"ikesega lylitatakse lihtsalt internet va"lja!! Oleks pa"ris huvitav kuulda inseneride kommentaare, et kuidas sellega pa"riselt lood on :). See a"ikese va"rk on neil yldse kummaline - yhes rahvuspargis lylitas pargivaht ka raadio a"ikesega va"lja. Pidavat olema ohtlik :). Teistel pa"evadel ei ole lihtsalt joudnud netti. Aga jagada oleks ju nii palju!! See va"hene mida ma siia kirja panen on ju ainult kriim pealispinnal. Iga pa"ev kuhjuvad yha uued muljed ja vanad hakkavad juba ununema (vanade all pean silmas na"iteks 4 pa"eva vanu muljeid). Heakene kyll. Oluliste asjade e. muljete juurde. Tahaks o"elda, et Uganda on kohtuvalt kaunis riik. Va"heke vastuolulised sonad kas pole? Aga tegelikult on ka nii, et vastuoluline on see riik. Kohutav on see ra"pasus igal pool. Prygi koikjal ja prygikaste pea voimatu leida (ytleme ausalt, et neid lihtsalt ei ole). Parimaks na"iteks on bussisoit. Koik, mida bussisoidu ajal tarbitakse, lendab aknast va"lja. Kaasaarvatud plastpudelid. See on siin koige loomulikum tegevus. Ja bussis syyakse palju (igas peatuses on uued toidumyyjad kohal ja topivad oma toitu aknast ja uksest sisse). Soidud on ju pikad. Va"hemalt need, millal mina olen olnud. Samal ajal on neil kuidagi onnestunud korraldada pudelite taaskasutus!!! Pudeli eest pead maksma taaramaksu ja pudelite ja"rgi vaadates (need on ikka va"ga kulunud) see ka to"o"tab. Mis puudutab aga seda ilusamat osa, siis selleks on loodus. Loodus on siin superilus. Voib-olla ma"ngib oma rolli ka tavalisest oluliselt varem alanud vihmaperiood (moelge korraks varakevadisele Eestilegi - koik tundub niiiiii ilus). Meil Euroopas sajab tavalisest rohkem lund ning on kylm ja neil hakkas vihmaperiood varem. Kas seda ta"hendabki kliimasoojenemine? Igatahes on see vihmaperiood siin ikka natukene ka"kki keeranud. Aga sellest juba allpool. Ja'tkaksin korraks veel looduse teemaga. Loodus on siin toesti lopsakas ja ilus roheline. Ja va"hemalt siin la"a"ne osas, kus ma peamiselt olen olnud, on ka va"ga ilusad ma"ed. Selline Eesti kuppelmaastik, ainult ilusam :). Kynkad on suuremad ning korgemad ja palju-palju rohkem metsaga kaetud. No kui aus olla, siis peavadki kynkad olema suuremad, sest tegemist on ju suures osas ma"estikuga. Aga ikkagi!! Mulle meeldib siine loodus va"ga. Jumalikult ilus!! Ma korra isegi motlesin, et sellises kohas tahaks elada. Siis hakkasin aga motlema muule kui loodusele (voimalusele, et keegi tahab ja"lle voimu haarata, olme poolele, toidu valikule jm. sarnasele) ning ma ei olnud enam nii kindel :). Kunagi hiljem ehk? Ilma kohta veel niipalju, et see ei ole mitte ainult varasem vihmaperioodi algus, vaid ka oluliselt tugevamad vihmad kui tavaliselt. Esimene vihm, mille saime Jinjas tekitas seal uputused. Teine vihm, mis tuli maha Fort Portalis, oli sellise va"lguga, et Vanapagan pidi silku ikka kahe ka"ega sisse ajama (Minu lapsepolve luuletus: Myristab ja va"lku lo"o"b, vanapagan silku so"o"b :). Kogu taevas oli o"o" labi valge ja magada pea ei onnestunud. Tekkis korra kartus, et ega vihm a"kki maja a"ra ei vii (isegi kui see oli kynkal). Ja"rgmisel hommikul ytles majaperenaine, et nii pikalt (5h ja"rjest) ei saja neil kunagi. Ja teed olid ka yle ujutatud. Vihma on tulnud ikka kolmel pa"eval veel. Voiks lausa o"elda, et kahel pa"eval ei ole tulnud :). Onneks sajab peamiselt o"o"sel voi bussisoidu ajal :). Bussisoidud ja soidud yldse on la"inud ka palju huvitavamaks. Nimelt Kampala-Fort Portal buss oli juba palju kulunum ning istmevahe ikka oluliselt kitsam (minu polved mahtusid vaevu a"ra ja olid surutud vastu eesistuja seljatuge :). Soit ise vottis ka oluliselt kauem aega kui lubatud. Kuue tunni asemel 7-8 tundi. Teel olid ootamatult teeto"o"d. Samas na"iteks buss ei hypanud enam nii palju. Ei tea, kas a"kki on mu tagumik votnud sobiva kuju? See koik muidugi kahvatub selle viimase kogemuse korval. Eile startisime hommikul kell 8.00 ja kohale joudsime 20.00. Kolab suurepa"raselt, kas pole? Kusjuures koige hullem ei olnud mitte bussisoit. Isegi kui buss oli vana ja kulunud, toolid kaetud paksu kilega (muidu oleks ju istmete eluiga lyhem kui bussi oma ja see ei oleks majanduslikult otstarbekas :) ning minu arust oli istme pehmenduste peale pandud veel vineerplaadid. Tagumikule see meeldib!! Tegelikult oli koige hullem osa viimased kolm tundi, kus sai a"ra proovitud soiduk nimega matatu (marsa siis). Kujutage endale ette sellist tavalist marsat, kus istub sees vahepeal 17 inimest. Valged on surutud bussi koige tagumisse otsa. Minul isiklikult oli pea laes (ma olen siinsete inimestega vorreldes ikka korralik Pohjala viiking - oma peajagu pikem), jalge all autokumm (oige oleks kasutada terminit "rehv", aga mulle meeldis nii rohkem :), jalad surumas vastu eesistuja seljatuge ning polved praktiliselt loua all. Soita tuli 80 km ja see kestis 3h!!!! tundi. Aga tee oli ka vastav. Esimene ots oli paljulubav. Nagu rulluisutee. Nii sile. Aga seda kestis ainult ca 20km. Sealt edasi tee sisuliselt loppes. Ja"rgmised 60 km oli teeehitus. Ja Ugandas ta"hendab see vihmaga (loomulikult sadas ju vihma) suurt aukude ja kyngaste ning paksu poriga kaetud teed. Paksu all pean ma silmas sellist punast, savist ja libedat nagu ja"a" ning va"hemalt 20 cm sygavat pori. Korval istuvad poisid veel na"itasid meile lahkelt kohtasid, kust matatud tavaliselt teelt va"lja ja ma"est (kallakuga umbes 70 kraadi) alla so"o"stavad :). Eriti pimedas ja pimedus oli juba saabunud.
Aga kuhu ja miks me yldse soidame. Ta"naseks oleme omadega siis kohas nimega Kisoro ja sealt saab (sai :) Mgahingasse e. gorillasid vaatama :). Vahepeal oleme teinud so"o"stu Fort Portalisse, sealt tegime va"ikese poike Kibalesse, edasi Queen Elisabeth Rahvusparki ning sealt suures plaanis edasi marsruudil Kasese-Mbarara-Kabale-Kisoro (see oli see 12 h ja 300 km :). Fort Portalis sai voetud vaike isetehtud safari (s.t. auto koos juhiga) ning natukene ringi siblitud. Esimesel pa"eval viis tee kohalikule turule. Peale vihma oli ikka va"ga monus savisel platsil ringi kolada sandaalid vahemalt kilo raskemad. Kusjuures iga sind ma"rganud kohalik peab vajalikuks sind a"ra liigitada - mzungu. Mis see ta"hendab? Ma arvan, et seda ei ole raske a"ra moistatada :) Ohtupoolik viis aga Kibale Rahvusparki simpanse vaatama. See oli lahe kogemus. Koigepealt oli kogunemine parki peamajas. Kogunemine t"hendas kahte eestlast ja sama palju hollandlasi. Enne metsa minekut tuli ka raha a"ra maksta. Millegi pa"rast arvas raha vastuvotja, et ma olen toonud valeraha puuga kaasa ning ikka vaatas mu rahasid yhest ja teisest kyljest, punase valgusega ja ilma ning kinnitas mulle, et puuduvad vajalikud turvaelemendid. Kuna olin kindel, et mul on oige raha, siis ei lasknud ennast koigutada. Lopuks ytles ta, et ootame a"ra koige targema inimese nende pundist e. pealiku. Mone aja parast ta saabuski ja visanud kupyyridele pilgu peale teatas: you can go. Klisheedest ra"a"kides. Mis te arvate, kas see koige targem nende hulgast kandis prille? :) Ag matk ise oli ka huvitav. Esimesed kaks tundi lonkisime niisama vihmametsas ringi lootusega leida ahve. Ei midagi. Siis anti giidile vist teada, et kuskil on ahve na"htud ja kuna giid tundus olevat sihikindel tyyp (lubatud on 90% toena"osus ahve na"ha ja tema ei kavatse seda %-ti alla viia), siis ja"rgneva tunni kuni poolteist so"o"stsime yhest kynkast alla ja teisest ylesse, tihnikutest la"bi hing kaelaga paelas. Vist piitsutas teda ja ka meid natukene tagant vihmalubadus - ha"marduv valgus, myrin, tuul. Lopuks joudsimegi hingeldades ahvideni. Rabasin fotoka, et teha pilti...........ja taevaluugid avanesid. Nii me siis tegimegi ca 1,5h ahvide vaatlust troopilises vihmametsas. Ja kui on selline mets, siis olgu ka vihm :) Ega va"ga monus ei ole, aga kindlasti monusam kui Eestis. Tore selle juures oli see, et ahvid tardusid vihmaga puude kylge ja ei liigutanud enam ennast yldse. Arvasid, et petavad meid a"ra. Meid ikka palja ka"ega ei pyya. Ca poole tunni pa"rast va"sisid nad enda varjamisest ninga hakkasid liikuma. Lopuks ronisid isegi maapinnale ja tegid meile va"heke trikke. Va"ga lahe kogemus neid looduses na"ha. Kuna meil ei olnud seal va"ga midagi teha alguses, siis andis giid pohjaliku ylevaate ahvide elus. Na"iteks seda, et nad on vajadusel ka lihaso"o"jad. No ja eriti meeldis talle kirjeldada (ilmselt meie silme all toimunust inspiratsiooni saanuna) ahvide paaritumiskommetest. Need on lihtsad - kui emane on hoos, siis pakub ta ennast igale grupi isasele (tundub, et vastupidiselt inimestele ei ole neile isaduse kysimus yldse oluline) ja voib seda teha 20 korda paevas. Akt ise kestab ainult 5 sek :).


Ja"rgmisel pa"eval soitsime Queen Elisabeth parki (millalgi 50-ndatel kylastas kuninganna seda parki - need oli vist veel head asumaade ajad ;) , kus tegime tervepa"eva kestnud safari - pyhvlid, lovid (tosi ainult kaks ja sedagi 200 m kauguselt :), antiloobid, makaagid, joehobud, elevandid, sea sarnased loomad jms. Pa"ris see ei olnud mida olin endale ette kujutanud. Neid tuleb ikka pargis no" taga ajada ja nad ei ole tingimata suurtes karjades koos :)

Aga eks meie ettekujutus Aafrikast on vist sama vale kui neil meist. Sattusime meie autojuhiga ra"a"kima ja too uuris, et kust me siis oleme. Eesti ei o"elnud talle midagi. Kui seletasime, et pohjas ja lumi ja kylm ja....kysis tema, et kas me oleme eskimod :). Peale seda tahtis ta teada, et kas meil ikka autosid ka on ning kas meil mingid juurviljad ka kasvavad. Oli kohe pa"ris yllatunud kui kuulis, et meil kasvab kapsas ja kartul ning porgand nagu neilgi ning uba ja muud aedviljad. Seda ei tahtnud pa"ris alguses uskuda, et meil on autod samasugused nagu neil. :)
Loppu ka moned ta"helepanekud Aafrika elust. Ka"epigistus on neil siin lotv nagu surnud kala. Ei tea, kas nad kardavad meilt mingit haigust saada :). Olen ta"iendanud ka oma inglise keele oskust. Naiteks kui sulle o"ledakse "produce", siis ra"a"gitakse ilmselt laste saamisest. Yks naine, kes soitis me korval bussis na"iteks ytles, et ta on nelja aasta jooksul "producinud" neli last :) Tehke ja"rgi!! Teine sona, mis mind yllatas oli "cows". Va"hemalt nii kuulsin ma meie perenaist yhes hotellis ra"a"kimas. Seda sona kasutas ta noorte tydrukute kohta, kes abielluvad vanade ja rikaste meestega (kas pole tuttav Eestist?), et elu nautida. Kusjuures mehed surevad tavaliselt veel va"ga kiiresti AIDS-i a"ra :). Algul pa"ris kohkusin sellise sonakasutuse peale. Hiljem sain aru, kuidas tuleb sona tuletada - girls-gals (natuken inglisepa"raselt ha"a"ldatud)-gaas-cows :)

Yks linna kogemus ka. Kasesest. Saabusime pimedas ja linna ise oli lahe. Ka so"o"gikogemus oli lahe. Aga linnast. Kujutage endale ette metsiku la"a"ne tyypilist linna. Ja nyyd tostke see Ugandasse ning palistage teeaar natukene rohkem Ugandalike majadega. Valmis. Selline see linn oligi - suured laiad tolmused ta"navad ja natukene ameerikalikud majad teea"a"res. Otsisime veel o"o"sel bussiparki, sest hommikul oli vaja jouda kaheksasele bussile. Keegi ei tundunud teadavat. Igalt inimeselt saime erineva suuna ja arvamuse. Lopuks leidus yks lahke inimene, kes oli valmis meiega kaasa tulema ja kottpimedas (Uganda linnades puudub ta"navavalgustus) na"itama teed bussiparki. Ega me seal midagi ei na"inud, aga hommikul va"hemalt leidsime koha kiiresti ylesse. Kaseses sain ka "suurepa"rase" toiduelamuse - toiduks oli rahvustoiduks olevad kana ja veiseliha koos kohaliku pudruga. Liha ei olnud voimalik na"rida, sest minu louad kippusid pidevalt tagasi lahti kargama (nii kummised olid tykid), kana ei olnud voimalik noaga loigata (oli vist surnud vanadusse) ning pudru maitses nagu maisi/kartulipudru, millesse on lisatud keedetud teepuru :). Seal linnas ei saanud ka internetti kasutada, kuna oli a"ike ning o"o" la"bi vihm. Ja nostalgikutele ka midagi. Hommikul a"rgates ei olnud o"ise tegevuse tulemusel linnas elektrit. Mitte kuskil ja mitte yldse. Hotellis oli probleem lahendatud nii armsalt petrooliumlampidega koridorinurkades :). Meie na"iteks pidime kasutama kottide pakkmiseks kaevurilambikest.



Eile oli ka "va"ike" ehmatus. Hotellis avastasime, et vo"o"kott mis sisaldas suuremat osa meie vaga suurest kogusest sularahast ning ainuke siin toimiv (aktsepteerivad ainult VISA) pangakaart on la"inud ra"ndama. Keerasime koik seljakotid pahupidi ja ei midagi!! Nutt tuli peale :) Tundus meeleheitlik ja motetu, aga soitsime tagasi matatude parki, kuhu olime marsakaga saabunud. Lootusetu ettevotmine, sest va"ljas ei na"e ju midagi ja kott vois kaduda kus iganes. Mis te arvate, kas ta oli seal? Nii lootusetu kui see ka ei olnud, siis seal ta ilusti lamaski. Sygaval poris, aga nii oma :)!!!!!!!!!! Kohalikud, kes meiega kaasa otsima tulid, olid vaata et roomsamad kui meie. Nii siis tegimegi yhe grupikallistuse.










Tegelikult la"ks midagi reisigraafikus segi ja kuigi Kisoro/Mgahinga e. gorillad olid kavas alles 1. ma"rstil, siis tegelikult on nad juba na"htud!!!! Ta"na e. pa"evi varem kui plaanis oli. Aga nyyd olen internetis istunud juba oma kaks tundi ja ei jaksa rohkem jagada kuigi nii palju oleks o"elda :). Seega gorilladest juba ja"rgmisel korral. A"kki homme aga a"kki kolme-nelja p"eva pa"rast. Soltub ilmast ;) ja edasistest reisiplaanidest, mis ei ole veel pa"ris selged.





Lisan ka moningaid pilte. Yhe panin ka eelmise postituse juurde.

Elu on seiklus. Seiklus on vahel......

Oleme nyyd oma otsaga Kampalas st. ta"iesti elus ja terved :). Hommikul kui Jinjas a"rkasime oli va"hemalt minul selline tunne, et magaks edasi. Va"ljast tuli nii monusalt uinutav heli. Selline yhtlane pladin. Just nimelt!! Va"ljas sadas vihma!! ja meil pidi olema rafting. Samas ega ju natukne vett suurele hulgale veele liiga tee :). Seega riidesse ja kotid kokku, sest meile pidi ja"rgi tuldama. Yritasin, enne minekut, hommikul veel pangas dollareid Uganda rahaks vahetada, sest eelmisel pa"eval ei olnud me selles just liiga edukad. Ei onnestunud. Selgus, et olin tulnud panka liiga vara. Liiga vara ta"hendab avamise ajaks. Minu yrituse peale raha vahetada vastas meesteller mulle (eelnevalt teinud passis koopia ja mu nime lugenud) orna ja osavotliku ha"a"lega: Valev, raha ei saa vahetada. Peakontorist ei ole veel vahetuskursse tulnud. Need saabuvad tunni aja pa"rast!! Mis seal siis ikka. Elu Aafrika moodi. Rahulik. Onneks voeti raftingu kohas ka dollareid.

A raftingust endast ka ikka natukene. Niilus oma la"tetel ei olnud just eriti suursugune. Nii umbes Emajoe laiune. Enne kui meid ka"restikest alla lasti tehti ikka "kuiva" trenni ka. Pidime harjutama soudmist edasi ja tagasi, paati ronimist ja paadi oigetpidi keeramist (see ei olnudki nii kuiv trenn, sest pidime selleks ikka vette ronima :). onneks oli vesi kindlalt selline 25-27 kraadi), pa"a"stepaatide viipekeelt jms. Ikka selline turvaline va"rk. Lopuks lasti meid siis allavoolu. Mitte pa"ris yksi. Igal parvel oli ka giid. Pean todema, et algus oli vaike pettumus. Ootused olid korged aga esimene ka"restik mitte nii korge. Etteruttavalt voib o"elda, et lopu(k)s ei pidanud pettuma. Esimene osa pa'evast votsime siis yhe ka"restiku teise ja"rel. Moned natukene raskema ja moned lihtsamad. Igal yhel oma nimi. Ainult yhe nime olen suutnud meeles pidada "fifty-fifty". No mis te arvate, mida see ta"hendas. Loomulikult seda, et ainult pooled parved said ka"restikust la"bi ilma ymber minemata. Meie ei olnud selles paremas 50% osas :). Pa"eva teine pool oli va"heke igavam. Parvetamise mottes siis. Pidevalt tuli siledal veel lihtsalt souda. Seda ilusam oli aga loodus. Lopsaks, roheline ja just nagu Aafrikas peab olema. Inimesed joe a"a"res pesu pesemas ja mitte ainult pesu. Moni ikka ennast ka. Ta"pselt nii nagu Jumal oli ta loonud. Ilma igasugu ha"bita. Mulle tundus, et ykse mees lausa spetsiaalselt kummardus nii, et oleks KOIK tema kehaosad voimalikult ha"sti na"ha :). Siis tuli va"lja ka see, et on olemas esimene Uganda, teine Uganda. Meie giid pidas ennast selgelt esimeste hulka kuuluvaks. See mees oli tema jaoks ikka nii "labane ja lihtne". Aga nyyd on aeg selgitada pealkirja. See rafting oli seiklus, kuid vahel la"hevad seikluse karmiks. Viimane laskumine. Sellest ei lastud meil isegi otse alla soita, sest see oli ka"restike 6 tase e. seda peetakse eluohtlikuks. Ma arvan, et seda oli oma kuni 200m moirgavat valget vett. Parved tosteti veest va"lja ja tassiti mooda kallast alla poole. Pool peal pandi vett tagasi. Giid kysis parvel olijate ka"est, et kas tahame kerget v rasket laskumist. Kuna koik eelnevad oli tundunud, vaatamata tema hirmutamistele, kerged tuli yksmeelne vastus "koige raskemat". Toukasime siis parve voogudesse ja ........parve la"ks peaaegu kohe ymber. Mis ta"hendas seda, et me olime koik pilla-palla vees laiali ning so"o"stsime ka"restikust alla. Nyyd ma tean, mis tunne oleks olla pesumasinas. Just nii peksis vesi mind la"bi, ma arvan oma 1,5 meetriste, lainete. Korduvalt. Sa oled nii abitu. Mida iganes teed, ei suuda sa veele vastu saada. Kopsudes ei ole ohku ja kui proovid seda ahmida, siis tombad ainult vett alla (Egiptuses tuleb nyyd poud). Ma ei ytle, et kogu mu elu oleks silme eest la"bi ka"inud, kuid midagi sinna poole oli kyll. Hirm tuli peale, et kas tulen siit ikka eluga va"lja. Tulin. Koik tulid :). Just selliseid seiklusi ma siia otsima tulingi!!!!

Saabusime Kampalasse alles pa"ris hilja ohtul. Nii umbes yheksa paiku. Bussijuht, kes oli meid pidanud hotelli juurde tooma ei viitsinud seda teha. Ta"psemalt ta ytles, et kesklinnas on nii tihe liikuls, et ta ei taha ennast sinna pressida ja pakkus meile voimalust kasutada kohalikku marsruuttaksot (ma ei saanud kyll aru, et kust seda marsruuti peaks na"gema :). Onneks lykkas ta meid oigesse bussi ja nii me saabusimegi kesklinna. Marsajuht na"itas meile veel oige teeotsa ka"tte. Tegelikult peaks ytlema "oige", sest ta na"itas meile ta"pselt vastassuunas sellele, kus me hotell pa"riselt asus. Onneks (voi siis mitte ka nii onneks, sest kaart oli meil ju olemas) ei ole Kampala ta"navatel ta"navasilte. Seetottu kysisime boda-boda juhtidelt yle, et kas la"heme ikka oiges suunas. Nemad aitasid siis meid oigele rajale tagasi. Inimesed on siin yldse va"ga lahked teed juhtama ning isegi kaasa tulema, et oiget kohta na"idata. Isegi kui me oleme siin nagu "valged varesed". Kujutage endale ette monda aafriklast Tallinnas, Kadriorus teed kysimas!! Aga tagasi teemasse. Leidsime lopuks (peale 30 min kondi kesklinna ra"pastel ja ta"navamyyjatest ning marsadest tulvil ta"navail) oma hotelli. Ysna mugav hotell vorreldes meie varasemate o"o"bimistega. Aga nalja sai siingi. Palusime endale tube na"idata ja valisime kolmest yhe lopuks va"lja. Voti no visati voodi peale. Sa"ttisime ennast sisse ning kasisime parvetamisest puhtaks (joevesi on ikka uskumatult pruun). Kui aga tahtsime toast lahkuda selgus, et meile on antud vale toa voti. Pidin kutsuma kohale administraatori, kes ei leppinud minu selgitusega selles kohta, miks mul on vale voti. Ma arvan, et ikka oma 15 min tuli seletada lugu. Kutsuti lausa kohale ka see mees, kes oli meile tube na"idanud ja paluti ka temalt seletus. Ilmselt arvati, et oleme salaja hoivanud parema toa kui meile ette na"htud. Sellega seiklusekesed hotellis ei loppenud. Hotell on nimelt nii luksuslik, et siin on lausa lift. Astusime siis lifit, et alla soita. Lifti uksed sulgusid ja mina veel ytlesin, et "oo, va"ga viks hotell", kui.......elekter kadus ja me olime liftis kinni!! Ylalt hyydis keegi "where are you?".Eesti mees ei motle kaua ja kasutab oma rammu :). Milleks moistus kasutada!! Sisemise ukse lahti saamine ei olnud probleem, kui aga aga asusin kangutama va"limist, siis paluti see isetegevus lopetada ja oodata abi. Abi saabus elektrio na"ol onneks mone hetkega.

Lopetuseks moned ta'helepankud maast. Politseinikud on siin uhked. Ka koige ra"pasema ristmikupeal on neil jalas alati lumivalged!!! pyksid. Lumivalge on siin yldse in va"rv. Mina ei saa aru, kuidas nad neid valgetena hoiavad, sest siin on koik nii ra"pane ja punane. Muld on punane ja ka savine, ja"a"b ha"sti koikjale kylge. Eriti peale vihma :)

Aga homme siis Fort Portali poole. Kuhu ta"pselt joume na"itab aeg.

oluline pole tulemus, vaid teekond

Lopuks ometi kohal!!. Jinja on see "kohal" koht. Oleme olnud teel peaaegu 48h marsruudil Tallinn-Frankfurt-London-Nairob-Jinja. Vahepeale mahtusid ka lyhikesed (nii 5-6 tunnised) uinakud Londonis ja Nairobis. Viimane etapp oli isegi koige va"sitavam - 10h bussis. Aga kogemusi ja elamusi kohe hulgimalt. Kui esimene osa reisist oli lihtsalt va"sitav, siis viimane lausa kurnav. Kujutage endale ette bussisoitu 70-ndatel bussiga mo"o"da Eestimaa kruusateid. Va"hemalt minule meenutas see minu lapsepolveseiklusi isaga. Mitte et buss oleks olnud pa"rit sellest ajast. Kaugel sellest. Ysna uus paistis olevat. Nad olid lihtsalt vedrustusega midagi teinud. See midagi oli ja"igemaks. Kui lisada sinna veel auklikud ja kynklikud asfaltteed, siis kujutas see soit endast 10-t tundi vibratsiooni masinas alates kogu keha holmavat kergemat sorti vibratsioonist kuni pea poolemeetrised lennud istme kohal. Kusjuures need olid ju ainult a"a"rmused!! Keskmine soit oli pigem ikka selline korralik pidev rappumine :). Onneks pa"ris 10h siiski bussis ei tulnud viibida, sest ca 2 korda tegime ka va"ikese 15-20 minutise peatuse so"o"miseks kohalikes "restoranides" ning korra jalutasime yle Keenia-Uganda piiri.

Piiriyletused iseenesest on huvitavad kogemused. Na"iteks Keeniasse sisenemiseks seisime 1 h ja"rjekorras ja oleksime seisnud kauem kui ei oleks teinud noukogu kodanikku. Me la"ksime lihtsalt selleks mitte ette na"htud ja"rjekorda ja hopsti saimegi la"bi. Pidin ainult taaskord (see juhtub vist pea iga reisiga, mis viib kuhugi Euroopast va"lja) selgitama, kus asub Eesti ja kui palju meid on. Kuuldes kui va"he meid on kysis tollimees, et kas me elame saarel :). Samas naiteks Nairobi nurgataguses hotellis, kus ei olnud sooja vett ja aknaid :) teadis fuajees istunud mees Eestit va"ga ha"sti. Teadis, et oleme olnud NL-i koosseisus ja umbes ka aega, millal iseseisvusime. Lopuks selgus ka selle info allikas - ta oli eelmisel aastal ka"nud Gruusias!!! uut aastat vastu votmas :O.

Tundub, et noukogude kodanikuks olemine on olnud selle esimese Aafrikas oldud pa"eva votmesona. Nimelt tuleb kasuks veel yks oskus. Esimest korda WC ja"rjekorras seistes panin ma ta"hele, et koik inimesed ka"a"rivad pyksisa"a"red ylesse. Tundus ta"ielik mystika - miks kyll? WC-sse sisenenud sai koik selgeks - porandas on kaks jalaja"lge ja auk. Porand ujub aga ka"tepesu veest (ka"te pesemiseks tuli kasutada poranda ligi olevat kraani). Taas midagi minu lapsepolvest. Pean tunnistama, et sain edukalt hakkama. Moned asjad ikka ei unune :)

Veel huvitavaid ta"helepanekuid. To"o"jou puudust neil siin ei ole. Bussile saamiseks ta"na hommikul tuli koigepealt osta kassast piletid, siis na"idata oma piletit mehele, kes pani su koti pagasisse, seeja"rel tuli piletit koos passiga na"idata konduktorile, kes su bussi lasi. Lopuks tuli piletit na"idata veel ka bussis olevale bussisaatjale.

Igav siin igatahes ei hakka. Kui meid Jinja la"hedal bensiinijaamas bussist maha visati (kottide ka"tte saamiseks tuli bussisaatjat natukene veenda) olid seal vastas va"hemalt 5 boda-boda (loe:
mootoratturit), kes tahtsid rabada meie kotte ja lubasid meile "best service mister". Asi mis mulle reisidel ei meeldi on kauplemine. Paraku pole sellest sellistes kohtades pa"a"su. Esimene pakkumine oli 20 000 Uganda raha (ca. 120 kr), pika kauplemise peale olid nad meid nous viima a"ra ka 5000 raha eest hotelli la"hedal oleva pangani. Aga ainult pangani. Panga selgus, et see on suletud (toesti kummaline, et pyhapa"eval kell 17.00 on pank suletud. irw) ja pangaautomaat annab ainult Visa kaardiga raha. Ta"psemalt o"eldes ei andnud sellegi eest. Pidime solmima tsiklimeestega uue kokkuleppe, et nad viiksid meid teise pangani, mis asus kesklinnas (ta"pselt pool teed tagasi sinna suunas, kust olime just tulnud). Sealt saime pangaautomaadist lopuks raha ka"tte. Siis algas la"bira"a"kimiste voor nr 3 - palun viige meid ikka hotelli juurde ka. Taas esimese pangakontori pool ja natukene ka edasi linna a"a"re poole. Va"ikese kauplemise peale saime taas kokkuleppele ja me lendasime. Kahjuks selgus, et meie valitud hotell on vahepeal suletud!!! Ja ja"lle algas kauplemine, et mis raha eest me linna ikka tagasi saaks. Kui siiani olime leidnud tisklimeestega ikka yksteisemoistmise, siis viimase hotelli juures see loppes. Vaidlesme pikalt selle summa yle, mille olime meie arust kokku leppinud. Nende arvates olime lubanud aga juurde maksata. Ju neil oli tegelikult siiber meie soidutamisest linnas. Vottis see ju pea tund aega :)

Homme siis veemonusid nautima. "Va"ga a"ge kogemus" nagu lubas igas jumala ilmakaares sirutuvate rastapatsidega mees meile ta"na ohtul. Ja mingit etttevalmistust ei pidanud ka tahtma. Homme ohtuks tahaks veel jouda Kampalasse, et sealt siis ylehomme hommikul leida mingi buss, millega pa"a"seks Fort Portali. See on tugipunkt simpanside retkele.

Tähelepanu, valmis olla, start!!!

Täna lendame õhtul siis Londonisse, ööbime seal lennujaama hotellis, et asuda sealt hommikul hõivama Nairobi suunduvat raudlindu. Edasi ongi päev suuresti sisustatud, sest lend sinna kestab 8,5 tundi. Kahjuks ei tähenda see normaalsel ajal pärale jõudmist. Väike (3h) ajavahe Londoniga juurde lisatuna maandume me Nairobis kohaliku aja järgi alles hilisõhtul. Iseenesest ajavahe Eestiga ei ole suur, sest oleme seal Moskva ajas :).



Kahju, et nii hilja jõuame. Mingil hetkel lootsin, et saame veel samal õhtul Uganda poole teele asuda. Kahjuks väljub viimane meile teada olev buss samal ajal kui me lennuk maandub. Seega esimene öö Aafrikas möödub Nairobis. Mitte, et me Nairobist midagi näeksime. Saabume ju öösel ja lahkume varavalges. Buss peaks startima kell 7. See saab olema esimene ajatest s.t. kas väljume ikka õigel ajal! Tegelikult ei ole ju sel vahet mis kell stardime, sest bussis tuleb veeta järgmine päevajagu tagumitunde ning kiiret pole meil kuhugi. Ainuke oluline asi on see, et oleme õhtuks Jinjas, Ugandas. Järgmisel päeval, 22. veebruaril, on meil broneeritud kaks kohta kohe hommikust päevasele (hmm, olen mõttes vist juba Aafrikas, sest ajaarvestus käib ainult päevades :) white water rafting matkale Valgel Niilusel. Väidetavalt "one of the best day rafting trips on planet Earth!" :D. Vesi (vihm reisil välja arvatud) ju mulle meeldib!! Lisaks on olemas mingid kogemused süstaga sõitmisest Eesti jõgedel. Ühes olen veenudnud, sealsed kärestikud (tase 4 ja 5) on ikka hooooopis midagi muud kui Eesi jõgede omad :)



Jinja on tegelikult ka esimene koht ja hetk, kus siia blogisse võiks tekkida uus sissekanne. Aga nüüd varsti lennukasse!!

Minna või mitte minna?

Minna või mitte minna? on oli eilse päeva küsimus. Nagu eile kirjutasin, siis saime lõpuks pakkumise Ruandast gorillade vaatamiseks. Nagu ka Bwindist lõpuks :). Kui ikka tuleb, siis uksest ja aknast. Nii nagu on häda liiga väikese valikuvõimalusega on sama suur häda ka suurega. Mida siis nüüd peale hakata? Tahaks nagu Ruandasse minna, aga samas kuupäev ei ole parim. Noh, lihtsalt ei jõuaks oma tegemistega Ugandas ühele poole ja hirmus kihutamine oleks nagu ka. See peaks ju olema puhkus, mitte kiiremini, kõrgemale, kaugemale!! Igatahes peale pikka kõhklust ütlesime lõpuks Ruandale ja Bwindile ära. Ajaliselt lihtsalt ei sobinud nende pakutud kuupäevad. Sai helistatud igaks juhuks ka meie valitud kohta ja kontrollitud, et kas gorillad ikka on Ugandas. Nii palju, kui neist on võimalik aru saada (vaata minu üleeilset sissekannet), siis pidid ikka olema. Ja ei pidanud väga ringi ka kolama. Samas anti soovitus, et järgmise nädala keskel võiks ikka korra üle helistada. Siis peaks 99,9% kindel olema. Näeme.

Mul on nüüd kirjasõber Tansaanias. Olen temaga vähemalt 4 kirja vahetanud. Tahaksin saada temalt pakkumist Serengeti reisile (lõvid, gepardid, kaelkirjakud, sebrad, gasellid, hüäänid.....), aga sinnani ei ole me veel jõudnud. Ikka käib üks viisakustants - kuhu kohta tahate ikka minna ja kui kauaks, kas kokka tahate üürida :) või mitte, mis transpordivahendiga, kui kauaks, kas tahate sellist jalgsimatka või teistsugust, kas soovite magad telkides või majades jne. jne. Sellel ei tundu lõppu tulevat. Iseenesest ju õige kah, aga endiselt ei ole mingit aimu, et mida see siis ikka maksta võiks. Kuidas sa paned kinni safari mille maksumust ei tea.

Aga õhtul kodus läheb siis suureks pakkimiseks. Asjad juba nurka kuhjatud. Nüüd vaja veel seljakotti lükata ja kaaluda iga asja juures, et kas ikka võtan või mitte.

Tegelikult on reis mitmekülgsem

Ma unustasin tegelikult mainida, et kuigi olen andnud reisi nimeks Keenia-Uganda-Tansaania oleks õigem seda Uganda-Ruanda-Tansaania reisiks. Tõsi ta on, et lend kahvanägude maalt viib Keeniasse ja ka tagasi Euroopasse tuleme Keeniast, kuid seal oleme tegelikult ainult loetud tunnid. Sinna saabudes ainult nii palju, et saaks ööbida ja järgmisel hommikul võtta buss ning põrutada kohe edasi Ugandasse e. me näeme Keeniat umbes 6-7 h bussiaknast (+4 tundi sealtsamast Ugandat). Tagasiteel on tutvus Keeniaga veel lühem. Plaan on lennata Tansaaniast Zanzibarist Keenia pealinna Nairobi ja sealsest lennujaamast isegi mitte enam lahkuda. Tähendab ainult Euroopa suunas.

Aga miks on see Ruanda mainimine nii tähtis? Alguses kui ma reisi plaaneerima asusin, siis ei olnud Ruanda üldse minu plaanides. Sedamööda, kuidas reisiplaanid minu peas täpsustuma hakkasid tekkis üha suurem soov Ruandasse minna. Loomulikult on põhjuseks........gorillad!! Neid on seal ka palju (palju tähendab ca 56. Maailmas on üldse kokku väidetavalt ca 400) ja väidetavalt on nendeni pääsemine natukene lihtsam kui Uganda populaarseimas kohas Bwindis. Peale seda on Ruanda sattunud plaanidesse sisse ja siis sealt jälle välja visatud. Hakkasime ca kaks nädalat tagasi tegelema gorillade visiidiga ja jõudsime lõpuks järelduseni, et Ruanda oleks parim koht. Alguses olime ta kõrvale jätnud, sest sinna pääsemine tundus liiga keeruline ja esimene eelistus oli Bwindi Ugandas. Mida rohkem viimasest aga lugesime, seda rohkem hakkas tunduma vastupidine. Üritasingi siis maili teel Ruandasse kohta bronneerida. Alguses tundus see olevat lihtne e. vali vaid päev. Mida selgemaks sai reisi ajakava selle kolme nädala jooksul ja arusaam liikumise kiirusest (ärge unustage, et kõik asjad toimuvad seal Aafrika ajas!! Näiteks väidetavalt lahkub buss linnast alles siis kui ta on täis. Mis iganes kell see ka ei juhtuks) seda meeleheitlikumaks ma muutusin. Nimelt selgus, et minu soovitud kuupäevadeks on mets juba paksult inimesi täis!! Ruandast pakuti, kas liiga varast kuupäeva, et jõuda Ugandas kõike vajalikku näha või liiga hilist, et käia läbi need kohad mida tahaks näha peale gorillasid. Siis tuli juba meeleheide peale, sest tundus - gorillad jäävad üldse nägemata. Olime proovinud
nne ju igaks juhuks ka Bwindiga, kuid e-postkast ei suutnud kuidagi leida nenda vastust. Seetõttu panime lõpuks kohad kinni Mgahingas nagu eile kirjutasin. Kusjuures!!! Plaaniga, et Tansaaniasse edasi minemiseks peame nii kui nii Ruandast läbi sõitma (Mgahinga asub Uganda kõige kõige edela poolsemas nurgas v.t. riikide plaane http://www.computers4africa.org/impact/eastafrica.htm). Tundus, et see on palju otsem tee ja võidame vähemalt päeva. Ugandast otse Tansaaniasse minemiseks oleksin pidanud sõitma ikka päris palju maad tagasi (me räägime ikka ca 6-7 tunnist), et pääseda Tansaaniasse viiavatele teedele.

Eile õhtul selgus siis, et äkki ikka saab kohad Ruandasse!!! Mitte küll otse riigilt, aga läbi mingi turismibüroo. Hetkel ei ole küll veel selge, et mis see maksaks. Pakutud päev ei ole ehk parim, aga ootused on kõrged. Tundub, et kes proovib see leiab :)

Jäänud on ainult loetud päevad

Reisi (Keenia-Uganda-Tansaania, 3 nädalat) alguseni on jäänud ainult loetud päevad ja nagu tavaliselt on tunne, et mitte kuidagi ei jõua ettevalmistustega õigeaegselt valmis. Isegi kui seekord alustasin omast arust varakult. Täna ärkasin juba kell 6 ja ei suutnud enam uinuda. Mõtlesin kogu aeg sellest, et kuidas korraldada piiriületused (neid tuleb kokku 4), kas dollaritega saab kõikides riikides ikka maksta või avastan ma end ühel hetkel olukorrast, kus olen küll üle piiri aga edasi ei saa. Eriti tundub see olukord olevat võimalik Ruanda-Uganda piiril, kus satume Uganda poolel, reisikirjelduste järgi, mingisse väikesesse no-name külla ja seal tuleb ka ööbida. Ei tea, kas seal saab ikka raha vahetada? Teisest küljest, aga just see võikski reisile vürtsi lisada.

No ja siis ei ole ju ka veel ühtegi safarit Tansaanias (Serengeti) kinni pandud. Olen küll paari kohta kirjutanud, aga sealt ei ole vastatud ja asjad on endiselt väga lahtised. Jääb siis loota, et neid õnnestub ka kohapeal osta. Võiks ju!! Igatahes tundub, et see on seal sama igapäevane kaup kui leib või sai. Ainult kallim.

Vähemalt on õnnestunud broneerida aeg gorilladega. Helistasin eile Ugandasse, Mgahinga Rahvuspargi (Uganda kõige väiksem ja kõige kaugemas enurgas) keskusesse. Kohalikuga purssides (tema inglise keel oli ikka oluliselt halvem kui minul) ja kehakeelt kasutades (ärge tulge mulle väitma, et telefonis ei ole võimalik kehakeelt tunda) leppisime kokku, et mul on 1. märtsiks kaks kohta gorillade juurde. Seal ei ole küll kunagi kindel, kas gorillad on üldse kohal. Nad armastavad teha külalisvisiite Kongosse. Kohapeal on siis päris huvitav, et kas tegelikult ka see telefoniasi töötas. Kõikides teises gorillakohtades tahetakse rahalist ettemaksu ja sellega saab suurendada võimalust, et sul on koht tõesti olemas. Seega ei ole mitte midagi kindlast selles, et ma tõesti ikka näen gorillasid. Samas on nemad mu reisi peamine sihtmärk!!