Reisi (Keenia-Uganda-Tansaania, 3 nädalat) alguseni on jäänud ainult loetud päevad ja nagu tavaliselt on tunne, et mitte kuidagi ei jõua ettevalmistustega õigeaegselt valmis. Isegi kui seekord alustasin omast arust varakult. Täna ärkasin juba kell 6 ja ei suutnud enam uinuda. Mõtlesin kogu aeg sellest, et kuidas korraldada piiriületused (neid tuleb kokku 4), kas dollaritega saab kõikides riikides ikka maksta või avastan ma end ühel hetkel olukorrast, kus olen küll üle piiri aga edasi ei saa. Eriti tundub see olukord olevat võimalik Ruanda-Uganda piiril, kus satume Uganda poolel, reisikirjelduste järgi, mingisse väikesesse no-name külla ja seal tuleb ka ööbida. Ei tea, kas seal saab ikka raha vahetada? Teisest küljest, aga just see võikski reisile vürtsi lisada.
No ja siis ei ole ju ka veel ühtegi safarit Tansaanias (Serengeti) kinni pandud. Olen küll paari kohta kirjutanud, aga sealt ei ole vastatud ja asjad on endiselt väga lahtised. Jääb siis loota, et neid õnnestub ka kohapeal osta. Võiks ju!! Igatahes tundub, et see on seal sama igapäevane kaup kui leib või sai. Ainult kallim.
Vähemalt on õnnestunud broneerida aeg gorilladega. Helistasin eile Ugandasse, Mgahinga Rahvuspargi (Uganda kõige väiksem ja kõige kaugemas enurgas) keskusesse. Kohalikuga purssides (tema inglise keel oli ikka oluliselt halvem kui minul) ja kehakeelt kasutades (ärge tulge mulle väitma, et telefonis ei ole võimalik kehakeelt tunda) leppisime kokku, et mul on 1. märtsiks kaks kohta gorillade juurde. Seal ei ole küll kunagi kindel, kas gorillad on üldse kohal. Nad armastavad teha külalisvisiite Kongosse. Kohapeal on siis päris huvitav, et kas tegelikult ka see telefoniasi töötas. Kõikides teises gorillakohtades tahetakse rahalist ettemaksu ja sellega saab suurendada võimalust, et sul on koht tõesti olemas. Seega ei ole mitte midagi kindlast selles, et ma tõesti ikka näen gorillasid. Samas on nemad mu reisi peamine sihtmärk!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment