Sunday, February 21, 2010

oluline pole tulemus, vaid teekond

Lopuks ometi kohal!!. Jinja on see "kohal" koht. Oleme olnud teel peaaegu 48h marsruudil Tallinn-Frankfurt-London-Nairob-Jinja. Vahepeale mahtusid ka lyhikesed (nii 5-6 tunnised) uinakud Londonis ja Nairobis. Viimane etapp oli isegi koige va"sitavam - 10h bussis. Aga kogemusi ja elamusi kohe hulgimalt. Kui esimene osa reisist oli lihtsalt va"sitav, siis viimane lausa kurnav. Kujutage endale ette bussisoitu 70-ndatel bussiga mo"o"da Eestimaa kruusateid. Va"hemalt minule meenutas see minu lapsepolveseiklusi isaga. Mitte et buss oleks olnud pa"rit sellest ajast. Kaugel sellest. Ysna uus paistis olevat. Nad olid lihtsalt vedrustusega midagi teinud. See midagi oli ja"igemaks. Kui lisada sinna veel auklikud ja kynklikud asfaltteed, siis kujutas see soit endast 10-t tundi vibratsiooni masinas alates kogu keha holmavat kergemat sorti vibratsioonist kuni pea poolemeetrised lennud istme kohal. Kusjuures need olid ju ainult a"a"rmused!! Keskmine soit oli pigem ikka selline korralik pidev rappumine :). Onneks pa"ris 10h siiski bussis ei tulnud viibida, sest ca 2 korda tegime ka va"ikese 15-20 minutise peatuse so"o"miseks kohalikes "restoranides" ning korra jalutasime yle Keenia-Uganda piiri.

Piiriyletused iseenesest on huvitavad kogemused. Na"iteks Keeniasse sisenemiseks seisime 1 h ja"rjekorras ja oleksime seisnud kauem kui ei oleks teinud noukogu kodanikku. Me la"ksime lihtsalt selleks mitte ette na"htud ja"rjekorda ja hopsti saimegi la"bi. Pidin ainult taaskord (see juhtub vist pea iga reisiga, mis viib kuhugi Euroopast va"lja) selgitama, kus asub Eesti ja kui palju meid on. Kuuldes kui va"he meid on kysis tollimees, et kas me elame saarel :). Samas naiteks Nairobi nurgataguses hotellis, kus ei olnud sooja vett ja aknaid :) teadis fuajees istunud mees Eestit va"ga ha"sti. Teadis, et oleme olnud NL-i koosseisus ja umbes ka aega, millal iseseisvusime. Lopuks selgus ka selle info allikas - ta oli eelmisel aastal ka"nud Gruusias!!! uut aastat vastu votmas :O.

Tundub, et noukogude kodanikuks olemine on olnud selle esimese Aafrikas oldud pa"eva votmesona. Nimelt tuleb kasuks veel yks oskus. Esimest korda WC ja"rjekorras seistes panin ma ta"hele, et koik inimesed ka"a"rivad pyksisa"a"red ylesse. Tundus ta"ielik mystika - miks kyll? WC-sse sisenenud sai koik selgeks - porandas on kaks jalaja"lge ja auk. Porand ujub aga ka"tepesu veest (ka"te pesemiseks tuli kasutada poranda ligi olevat kraani). Taas midagi minu lapsepolvest. Pean tunnistama, et sain edukalt hakkama. Moned asjad ikka ei unune :)

Veel huvitavaid ta"helepanekuid. To"o"jou puudust neil siin ei ole. Bussile saamiseks ta"na hommikul tuli koigepealt osta kassast piletid, siis na"idata oma piletit mehele, kes pani su koti pagasisse, seeja"rel tuli piletit koos passiga na"idata konduktorile, kes su bussi lasi. Lopuks tuli piletit na"idata veel ka bussis olevale bussisaatjale.

Igav siin igatahes ei hakka. Kui meid Jinja la"hedal bensiinijaamas bussist maha visati (kottide ka"tte saamiseks tuli bussisaatjat natukene veenda) olid seal vastas va"hemalt 5 boda-boda (loe:
mootoratturit), kes tahtsid rabada meie kotte ja lubasid meile "best service mister". Asi mis mulle reisidel ei meeldi on kauplemine. Paraku pole sellest sellistes kohtades pa"a"su. Esimene pakkumine oli 20 000 Uganda raha (ca. 120 kr), pika kauplemise peale olid nad meid nous viima a"ra ka 5000 raha eest hotelli la"hedal oleva pangani. Aga ainult pangani. Panga selgus, et see on suletud (toesti kummaline, et pyhapa"eval kell 17.00 on pank suletud. irw) ja pangaautomaat annab ainult Visa kaardiga raha. Ta"psemalt o"eldes ei andnud sellegi eest. Pidime solmima tsiklimeestega uue kokkuleppe, et nad viiksid meid teise pangani, mis asus kesklinnas (ta"pselt pool teed tagasi sinna suunas, kust olime just tulnud). Sealt saime pangaautomaadist lopuks raha ka"tte. Siis algas la"bira"a"kimiste voor nr 3 - palun viige meid ikka hotelli juurde ka. Taas esimese pangakontori pool ja natukene ka edasi linna a"a"re poole. Va"ikese kauplemise peale saime taas kokkuleppele ja me lendasime. Kahjuks selgus, et meie valitud hotell on vahepeal suletud!!! Ja ja"lle algas kauplemine, et mis raha eest me linna ikka tagasi saaks. Kui siiani olime leidnud tisklimeestega ikka yksteisemoistmise, siis viimase hotelli juures see loppes. Vaidlesme pikalt selle summa yle, mille olime meie arust kokku leppinud. Nende arvates olime lubanud aga juurde maksata. Ju neil oli tegelikult siiber meie soidutamisest linnas. Vottis see ju pea tund aega :)

Homme siis veemonusid nautima. "Va"ga a"ge kogemus" nagu lubas igas jumala ilmakaares sirutuvate rastapatsidega mees meile ta"na ohtul. Ja mingit etttevalmistust ei pidanud ka tahtma. Homme ohtuks tahaks veel jouda Kampalasse, et sealt siis ylehomme hommikul leida mingi buss, millega pa"a"seks Fort Portali. See on tugipunkt simpanside retkele.

No comments:

Post a Comment