Oleme nyyd oma otsaga Kampalas st. ta"iesti elus ja terved :). Hommikul kui Jinjas a"rkasime oli va"hemalt minul selline tunne, et magaks edasi. Va"ljast tuli nii monusalt uinutav heli. Selline yhtlane pladin. Just nimelt!! Va"ljas sadas vihma!! ja meil pidi olema rafting. Samas ega ju natukne vett suurele hulgale veele liiga tee :). Seega riidesse ja kotid kokku, sest meile pidi ja"rgi tuldama. Yritasin, enne minekut, hommikul veel pangas dollareid Uganda rahaks vahetada, sest eelmisel pa"eval ei olnud me selles just liiga edukad. Ei onnestunud. Selgus, et olin tulnud panka liiga vara. Liiga vara ta"hendab avamise ajaks. Minu yrituse peale raha vahetada vastas meesteller mulle (eelnevalt teinud passis koopia ja mu nime lugenud) orna ja osavotliku ha"a"lega: Valev, raha ei saa vahetada. Peakontorist ei ole veel vahetuskursse tulnud. Need saabuvad tunni aja pa"rast!! Mis seal siis ikka. Elu Aafrika moodi. Rahulik. Onneks voeti raftingu kohas ka dollareid.
A raftingust endast ka ikka natukene. Niilus oma la"tetel ei olnud just eriti suursugune. Nii umbes Emajoe laiune. Enne kui meid ka"restikest alla lasti tehti ikka "kuiva" trenni ka. Pidime harjutama soudmist edasi ja tagasi, paati ronimist ja paadi oigetpidi keeramist (see ei olnudki nii kuiv trenn, sest pidime selleks ikka vette ronima :). onneks oli vesi kindlalt selline 25-27 kraadi), pa"a"stepaatide viipekeelt jms. Ikka selline turvaline va"rk. Lopuks lasti meid siis allavoolu. Mitte pa"ris yksi. Igal parvel oli ka giid. Pean todema, et algus oli vaike pettumus. Ootused olid korged aga esimene ka"restik mitte nii korge. Etteruttavalt voib o"elda, et lopu(k)s ei pidanud pettuma. Esimene osa pa'evast votsime siis yhe ka"restiku teise ja"rel. Moned natukene raskema ja moned lihtsamad. Igal yhel oma nimi. Ainult yhe nime olen suutnud meeles pidada "fifty-fifty". No mis te arvate, mida see ta"hendas. Loomulikult seda, et ainult pooled parved said ka"restikust la"bi ilma ymber minemata. Meie ei olnud selles paremas 50% osas :). Pa"eva teine pool oli va"heke igavam. Parvetamise mottes siis. Pidevalt tuli siledal veel lihtsalt souda. Seda ilusam oli aga loodus. Lopsaks, roheline ja just nagu Aafrikas peab olema. Inimesed joe a"a"res pesu pesemas ja mitte ainult pesu. Moni ikka ennast ka. Ta"pselt nii nagu Jumal oli ta loonud. Ilma igasugu ha"bita. Mulle tundus, et ykse mees lausa spetsiaalselt kummardus nii, et oleks KOIK tema kehaosad voimalikult ha"sti na"ha :). Siis tuli va"lja ka see, et on olemas esimene Uganda, teine Uganda. Meie giid pidas ennast selgelt esimeste hulka kuuluvaks. See mees oli tema jaoks ikka nii "labane ja lihtne". Aga nyyd on aeg selgitada pealkirja. See rafting oli seiklus, kuid vahel la"hevad seikluse karmiks. Viimane laskumine. Sellest ei lastud meil isegi otse alla soita, sest see oli ka"restike 6 tase e. seda peetakse eluohtlikuks. Ma arvan, et seda oli oma kuni 200m moirgavat valget vett. Parved tosteti veest va"lja ja tassiti mooda kallast alla poole. Pool peal pandi vett tagasi. Giid kysis parvel olijate ka"est, et kas tahame kerget v rasket laskumist. Kuna koik eelnevad oli tundunud, vaatamata tema hirmutamistele, kerged tuli yksmeelne vastus "koige raskemat". Toukasime siis parve voogudesse ja ........parve la"ks peaaegu kohe ymber. Mis ta"hendas seda, et me olime koik pilla-palla vees laiali ning so"o"stsime ka"restikust alla. Nyyd ma tean, mis tunne oleks olla pesumasinas. Just nii peksis vesi mind la"bi, ma arvan oma 1,5 meetriste, lainete. Korduvalt. Sa oled nii abitu. Mida iganes teed, ei suuda sa veele vastu saada. Kopsudes ei ole ohku ja kui proovid seda ahmida, siis tombad ainult vett alla (Egiptuses tuleb nyyd poud). Ma ei ytle, et kogu mu elu oleks silme eest la"bi ka"inud, kuid midagi sinna poole oli kyll. Hirm tuli peale, et kas tulen siit ikka eluga va"lja. Tulin. Koik tulid :). Just selliseid seiklusi ma siia otsima tulingi!!!!
Saabusime Kampalasse alles pa"ris hilja ohtul. Nii umbes yheksa paiku. Bussijuht, kes oli meid pidanud hotelli juurde tooma ei viitsinud seda teha. Ta"psemalt ta ytles, et kesklinnas on nii tihe liikuls, et ta ei taha ennast sinna pressida ja pakkus meile voimalust kasutada kohalikku marsruuttaksot (ma ei saanud kyll aru, et kust seda marsruuti peaks na"gema :). Onneks lykkas ta meid oigesse bussi ja nii me saabusimegi kesklinna. Marsajuht na"itas meile veel oige teeotsa ka"tte. Tegelikult peaks ytlema "oige", sest ta na"itas meile ta"pselt vastassuunas sellele, kus me hotell pa"riselt asus. Onneks (voi siis mitte ka nii onneks, sest kaart oli meil ju olemas) ei ole Kampala ta"navatel ta"navasilte. Seetottu kysisime boda-boda juhtidelt yle, et kas la"heme ikka oiges suunas. Nemad aitasid siis meid oigele rajale tagasi. Inimesed on siin yldse va"ga lahked teed juhtama ning isegi kaasa tulema, et oiget kohta na"idata. Isegi kui me oleme siin nagu "valged varesed". Kujutage endale ette monda aafriklast Tallinnas, Kadriorus teed kysimas!! Aga tagasi teemasse. Leidsime lopuks (peale 30 min kondi kesklinna ra"pastel ja ta"navamyyjatest ning marsadest tulvil ta"navail) oma hotelli. Ysna mugav hotell vorreldes meie varasemate o"o"bimistega. Aga nalja sai siingi. Palusime endale tube na"idata ja valisime kolmest yhe lopuks va"lja. Voti no visati voodi peale. Sa"ttisime ennast sisse ning kasisime parvetamisest puhtaks (joevesi on ikka uskumatult pruun). Kui aga tahtsime toast lahkuda selgus, et meile on antud vale toa voti. Pidin kutsuma kohale administraatori, kes ei leppinud minu selgitusega selles kohta, miks mul on vale voti. Ma arvan, et ikka oma 15 min tuli seletada lugu. Kutsuti lausa kohale ka see mees, kes oli meile tube na"idanud ja paluti ka temalt seletus. Ilmselt arvati, et oleme salaja hoivanud parema toa kui meile ette na"htud. Sellega seiklusekesed hotellis ei loppenud. Hotell on nimelt nii luksuslik, et siin on lausa lift. Astusime siis lifit, et alla soita. Lifti uksed sulgusid ja mina veel ytlesin, et "oo, va"ga viks hotell", kui.......elekter kadus ja me olime liftis kinni!! Ylalt hyydis keegi "where are you?".Eesti mees ei motle kaua ja kasutab oma rammu :). Milleks moistus kasutada!! Sisemise ukse lahti saamine ei olnud probleem, kui aga aga asusin kangutama va"limist, siis paluti see isetegevus lopetada ja oodata abi. Abi saabus elektrio na"ol onneks mone hetkega.
Lopetuseks moned ta'helepankud maast. Politseinikud on siin uhked. Ka koige ra"pasema ristmikupeal on neil jalas alati lumivalged!!! pyksid. Lumivalge on siin yldse in va"rv. Mina ei saa aru, kuidas nad neid valgetena hoiavad, sest siin on koik nii ra"pane ja punane. Muld on punane ja ka savine, ja"a"b ha"sti koikjale kylge. Eriti peale vihma :)
Aga homme siis Fort Portali poole. Kuhu ta"pselt joume na"itab aeg.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See rafting tundus olevat päris äge.HR
ReplyDeleteTahaks ka, see tundus nii põnev! Meie peame sumpama siin lumes. HR
ReplyDeleteRafting ...don't mention it! Brings only bad memories from Estonian Summer on the river....
ReplyDeleteEi lahe paevagi mooda kus pole kuhjaga elamusi :)! Loe nagu Michael Palin'i reisikirjeldusi!
M&N