Ta"na sadas. Peamiselt o"o"sel. Natukene ka pa"eval, aga selle eest onnestus lihtsalt a"ra jalutada. See oli pa"ris kummaline. Eestis kui hakkab sadama, siis sa peamiselt tunned seda. Alguses tulevad moned yksikud piisad ja siis sadu tugevneb ning lopuks sajabki. Siin tunned koigepealt, et tuul touseb. Siis kuuled tugevat sahinat ja void peaaegu ja"lgida vihmamyyri liikumist sinu poole, sest kui siin sadama hakkab on tegemist pohimotteliselt paduvihmaga. Ta"na siis juhtus just nii. Jalutasime yle ma"gede la"hedal asuva ja"rve juurde. Selline kerge 5 km ma"est ylesse ja alla mo"o"da kitsaid ning mudaseid (o"o"sel ju sadas) radasid. Tagasi sama palju, aga juba mo"o"da teed. Ta"na oli kerge pa"ev :). Kuidas see on koik seotud vihmaga?Tagasiteel juhtus ta"pselt see, mida ma eespool kirjeldasin. Lihtalt kui kohinat selja tagant juba kuulda oli ja ma ymber po"o"rasin, na"gin vihma seina ca 100 m kaugusel liikumas meie poole. Kohaliku vihmaga just ma"rjaks ei taha saada (alati saab la"bima"rjaks) ja seetottu lisasime sammu. Ja endalegi yllatuseks jalutasime selle vihma eest a"ra.
Kohalikel on siin ka hingamise pa"ev. See ta"hendab, et a"rid on valdavalt kinni, poldudel to"o"d ei tehta ning hommikul ca 10 paiku hakkasid inimesed voorima kuhugi. Koik ikka va"ga lille lo"o"dud. Aafrikas ta"hendab see kirkava"rvilisi ja kirjusid suuri holste koos va"gevate peakatetega. Meestel ylikondasid ja valgeid sa"rke. Votnud ennast neile sappa selgus, et nad la"ksid koik kirikusse. See vottis ikka silme eest kirjuks, mis pilt kiriku ees avanes. Ma ytleks, et sajad inimesed seismas suurel muruplatsil, kiriku ees, juttu ajamas. Kirkust kostusid ka koori ha"a"led. Hiilisime siis uksele ja piilusime sisse. Selline lakooniline kirik oli. Pohimotteliselt ainult seinad ja istmed. Altar ikka ka. Aga ei mingeid kaunistusi, kuigi oli tegemist katoliku kirikuga. Seal seistes astus me juurde yks ta"di, kes tutvustas ennast ja tundis huvi, et miks me kirkusse ei la"he. Siis seletas, et tema on yhe lastekoori dirigent ja kysis, et kas me tahaks kuulda tema laste esinemist. Sain aru, et nii tantsu kui ka laulu. Va"ga oleksin tahtnud ainult, et......siin ei voi kunagi kindel olla selles, et kas see tuleb puhtast sydamest sooviga sulle na"idata oma kultuuri voi soovist raha saada. Tegemist ju ikkagi mzungu'dega. Kahju kohe :(
Mzungudel on siin yldse olulised rollid ta"ita. Esiteks saavad KOIK (ka sellised, kelle puhul ei oska oodata ra"a"kimise oskust) lapsed sinu peale harjutada lauset "mzungu, how are you". Enamik neist ei oska rohkem ra"a"kida, aga seda nad kysivad kindlasti. Tegelikult harjutavad seda ka vahel ta"iskasvanud. Teiseks on peaaegu kohustuslik lehvitada lastele kus iganes sa oled (bussis, autos, ta"naval). Kolmandaks on sul rahakoti roll. Iga natukese aja tagant astuvad moned lapsed ja ka mitte nii va"ga enam lapsed juurde ja ytlevad "give me money". Kui sa lihtsalt niisama ei anna, siis voiksid ju midagi osta. Onneks on nii, et kui sa loobud molemast voimalusest, siis ei panda ka seda sulle pahaks. Samas sinu raha tahaksid nad ikka va"ga. Neljandaks rolliks on ilmselt hariduslik moment. Mzungusid ei liigu siin vist liiga palju ringi, sest pa"ris va"ikesed lapsed voivad su na"gemisel hirmunult eemale hypata ja natukene suurematale na"idatakse sind vanemate poolt. Aga kust nad peaksidki mzungusid na"gema. Telekaid ju neil valdavalt ei ole ning raamatuid ka mitte. Kujutan ette, kui ema ra"a"gib siin lapsele: "Tead, maailmas on olemas ka inimesed, kes ei sarnane kohe yldse meile. Neil on valge!!!! nahk. Kohe ta"iesti valge. Nagu oleksid a"ra pleekinud. :)" Tegelikult on mzungu siin olla va"ga va"sitav. Kgu aeg oled ta"helepanu all ja koik tahavd suhelda. Va"sitav. Eriti minusugusele introverdile.
Naistest. Olen ta"hele pannud, et igal pool kus olen liikunud (Aasias, L-Ameerikas ja nyyd ka Aafrikas) seisab yhiskond tegelikult naistel. Naised on need, kes kasvatavad lapsi, kannavad edasi kultuuritraditsioone (tantsutraditsioonid jm voi kandes na"iteks rahvaroivaid. Mehed on alati tavalistes pykstes ja pintsakutes. Ja just nimelt pintsakutes!!), harivad poldu, myyvad turul, tassivad puitu jne. Mehed........teevad midagi. Valdavalt istuvad ja ajavad juttu. Eks neidki voib vahel poldudel na"ha ja muid toid tegemas, aga seda ikka suht va"he. Seega au ja kiitus naistele.
Yks tagaisvaade ka varasematele reisipa"evadele. Fort Portalis oli esimesel pa"eval selline ysna pilvine taevas. Kohe yldse ei olnud pa"ikest na"ha. Alludes yhiskondlikule survele (alati kui olen kuskilt soojast kohast reisilt tulnud pannakse imeks, et kuidas ma ei ole yldse pa"evitunud) otsustasin pa"ikesekreemi mitte panna ning ka mytsi mitte kanda. Pilves ilmaga ju ei vota. Vale puha!!! Ja veel kuidas votab. Ohtuks olid mu kael ja pealagi (yks juuste puudumise ilmselgeid negatiivseid kylgi) tulipunased. Kolm pa"eva ei saanud oma pealage puudutada, sest see oli lihtsalt nii valus.
Lubasin eile ra"a"kida ka gorilladest. Joudsime peale pikka matka Kasesest siia Kisorosse. Saabumise ohtul uurisime o"o"majas, kus ollakse muide va"ga lahked aitama koikides kysimustes, gorillade kohta. Selle vestluse ka"igus avastasin ma omaks kohkumuseks, et broneering , mis tehtud gorillade visiidiks, on alles kolme!!! pa"eva pa"rast. Me olime joudnud yks pa"ev liiga vara kohale!!! Aru ma ei saa, kust ma selle yhe pa"eva juurde leidsin. Kolm pa"eva ei ole siin aga midagi teha. See on lihtsalt nii va"ike koht. Onneks helistas o"o"maja omanik veel kell 22 kellelegi ja kysis gorillade kylastamise kohta. Selgus, et me voime kohe ja"rgmisel hommikul ma"kke minna. Ausalt o"eldes tundus Eestis olles see gorillade kylastamine keerulisem kui siin kohapeal. Kohtade saamise moistes siis. Kui me ja"rgmisel hommikul vara-vara (kell 7.30) rahvuspargi va"ravas olime ja sisselaskmist ootasime selgus, et me saame peaaegu privaatmatka gorilladeni. Ega varasematel pa"evadelgi palju rohkem inimesi siin olnud. Meie grupp koosnes aga kolmest mzungust (yks oli Sveitsist ja teisi te teate) pluss kahest kohalikust: giidist ja valvurist automaadiga :). Viimane pidi olema selleks, et metsikuid elevante ja pyhvleid vajadusel eemale peletada, aga ise kahtlustan vaikest seost ka Kongo piiri la"hedusega (piirini oli sealt va"hem kui 10 km). Igatahes sellel hommikul ei sadanud. Ei oleks tohtinudki, sest kolm eelnevat pa"eva oli siin sadanud. Kohalike arvates oli va"ike paus kohane. Aga kui instruktsioon (mida ja kuidas gorillade juures tohib/ei tohi) oli giidi poolt tehtud, seadsime hanereas sammud ma"e poole. Sveitslasel oli lihtne. Tema on ju ma"gedega harjunud. Minul vottis aga esimese 100 m peale ikka hinge nii kinni kui kinni. Lihtsalt ei ole midagi hingata. Joudu on, aga ohku ei ole (selgituseks, et asusime umbes 2400 m korgusel). Onneks tehti vahepeal ka va"ikeseid peatusi, kus sai hinge tommata. Pohimotteliselt oli see va"hemalt tund marssimist ma"est ylesse keset vihmametsa. Gorillade leidmine la"ks lihtsalt, sest juba hommikul kell 7 la"hevad esimesed mehed ma"gedesse gorillasid otsima. Seega suunatakse sind kiiresti oigesse kohta. Vahetult enne gorilladeni joudmist tuleb loobuda koikidest kottidest, mis sul on kaasas. Ka so"o"gi-joogi pead maha ja"tma. Ainult fotoka void kaasa votta. Siis madaldatakse ha"a"l sosistamiseni ja hakatakse gorillade poole hiilima. Meie pidime yhest va"ikesest kynkast ylesse ronima, sest ahvid olid kynka teisel kyljel. Kui me kynka otsa joudsime, avanes sealt vapustav vaade kogu ma"estikule ja metsale, mis seda katab. See oli lihtsalt hingematvalt ilus. Ma arvan, et esimesed eurooplastest maadeavastajad voisid kogeda samasuguseid tundeid kui nad olid dzunglist ennast la"bi raiunud ja joudnud ma"eharjale. Laskusime natukene ma"est alla ja olimegi kohal. Kuidas me teada saime, et oleme kohal? Poosastest tormas va"lja yks va"ga kurje mo"irgeid tegev isane gorilla :). Teate, mis sellisel juhul peab tegema? Lihtsalt seisma ja ennast mitte liigutama. Pa"ris tugev na"rvide ma"ng :). Too rahustati giidi poolt maha ja edasi oli lihtne. Meil oli tund aega nende hunnitute loomade seltsis olla ja selle kestel jalutasime grupi erinevate gorillade juures ning vaatasime, mida nad teevad. Kuigi va"idetavalt ei tohi neile minna la"hemale kui 7 m, siis meid viidi nendest ca 2 m kaugusele. Isegi nohuse ninaga oleks olnud tunda nende "meeldivat" lohna. Nad on ikka nii sobralikud :). Aga mis veel toredam, et ka nii inimlikud. Nende tegevused. Ja silmad on neil nii targad ning kergelt nukrad (miks nad ei peaks olema, kui neid on maailmas ja"rgi ainult ca 700. Varasema postituse info oli nats vale). Mis mind veel yllatas on nende suurus. Nad on ikka tohutult suured ja voimsad. Kordades inimesest suuremad. Kahjuks mo"o"dus see tund kiiresti ja meil ei lastud nende seltsis olla sisuliselt sekunditki kauem. Ainult yks minut anti aega juurde. Kui me ka siis ei tahtnud liikuma hakata, hakkas giid naerma ja ytles: "you are trying to cheat" ning suunas meid liikvele. Gorillade kylastamine on midagi, mida ma tahaks elus veel teha :)))
Homme viib tee meid siis edasi Ruandasse, eesma"rgiga jouda ohtuks Ruanda-Tansaania piirile. Sealt edasi terve pa"ev bussisoitu Tansaania linna Mwanzasse.