Tyrgi saun

No nii!! Zanzibar. Va"keste seiklustega, aga kohal. Ja siin on hull olla. Esiteks on siin yle 30 kraadi sooja (vesi na"teks ta"na sukelusmisel 33 kraadi :). Aga mitte see ei ole koige hullem. Hullem on see, et siin on kohutavalt niiske. Kohe nii niiske, et Turgi sauna tunne tuleb peale. Istud ohtul oma toa rodul ja ei tee mitte midagi ja veepiisad moodustuvad mu laubale. Kui pa"ris aus olla, siis see ei ole meedliv. Ma ei kannata niigi eriti pa"ikest ja kuumust, aga see on ikka liiast!! Ma otsin igat voimalust leida varju ja va"ltida paikest, aga see ei aita. Eile na"iteks ka"isime korra rannas ja mere a"a"res ning ma ka"isin ainult ujumas 2 korda ning yleja"a"nud aja hoidsin varju. Kokku napp 1,5 h. Sellele vaatamata olid olad a"ra polenud. :(

Aurushas (koht, kust lendasin Zanzibari) oli kaks toredat (?) syndmust. Esimene oli sel o"o"l, mis sai seal veedetud, Ma arvan, et see oli umbes kella 5 paiku kui a"rkasin kellegi hala peale. Nimelt oli va"rava (o"o"seks pannakse koik hotellid igal pool lukku, sest liiga turvaline siin ilmselt ei ole) taga ennast sisse seadnud yks naine, kes nuttis kogu sydamest. Tombas kopsud ohku ta"is ja hakkas ta"iel ha"a"lel nutma. Sedamo"o"da, kuidas ohk kopsudes loppes muutus ka hala vaiksemaks. Siis tombas kopsud taas ohku tais ja loi detsibillid ylesse :). Vahepeale veel soigus midagi. Toeline nutunaiste hala oli. Vahepeale proovis ta ilmsel midagi ka o"elda. Kopsud lid tal igatahes tugevad, sest ta suutus sedasi panna ikka oma tunnikese. Teda va"ga ei ha"irinud ka turvamehe riidlemine ja vestlus temaga. Selle peale muutus ainult raevukamaks ja raputas va"ravat ta"ie jouga. Ta"pselt selline tunne oli nagu oleks tema elu armastus teda hyljanud ja sulgunud sinna hotelli :). Lopuks ta siiski va"sis ja mina sain taas minna oiglasele unele.

Ja"rgmisel hommikul jalutasime meie lennufirma kontorist la"bi (piletit ostes oli palutud lend kinnitada) ja siis tuli teine yllatus/elamus. Lend pidi va"ljuma kell 16.30. Meie joudsime kontorisse u 10.30. Niimoodi laisalt jalutades ja aega viites. Niimoodi Aafrika moodi (see ja"a"b pa"ris ha"sti kylge :). Ega seal linnas (Arushas) ju va"ga palju teha pole. Esitasin piletid. Ta"di leti taga vaatas neid, siis vaatas mingit paberit, naeratas ja ytles umbes nii: mr. tonisson, we have been looking allover of you. thank good you came (ta"pselt selline tunne oli nagu oleks kadunud poeg koju joudnud). Your flight will departer 13.30. Mida!?!?!?!? 3h varem kui paneeritud. Ma olen ikka harjunud sellega, et lennud a"hevad hiljem va"lja. Ja meil la"ks ikka va"ga kiireks, sest see ja"ttis ainult tunni enne kui pidi lennuva"ljal olema. Miks seal nii vara pidi olema ei oska o"elda, sest lennujaam oli pohimotteliselt katus nelja posti all + la"bivalgustamise masin. Natukene liialdan muidugi (see on nyyd see Aafika jahilugu :), aga suures plaanis kyll. Ei mingit klaasi ja pikke transfer koridore. Yhest otsast teise ca 50m ja koik.

Lend ise va'ljus muide oigeaegselt. See oli minu jaoks ta"ielik yllatus. Seda "Aafrika aega" olen siin ikka kogenud. Esimest korda Ugandas, Kampalas, kus bussi va"ljumist tuli oodata oma 1,5 h. Selle ajaga saadi buss ta"s ja kohe kui ta oli ta"is hakati ka liikuma. Samasugus taktikat olen kogenud ka mujal. Na"iteks Kibales oli veel huvitavam strateegia. Seal soideti mo"o"da linna ringi ja koguti matatut ta"is. Ikka yhest otsast teise ja tagasi. Bussijuht muudkui hoikus sihtkohta. Vahel pidas kinni ka ja rabas monel mehel no"o"bist ning tegi pakkumist. Niimoodi aadigi buss vaikselt ta"is. Ta"is ta"hendab siis ca 15 in. :) Kui nyyd vorrelda kogemusi, siis lennuk, mis ol ka ta"is (igal yhel oli siiski oma iste ja mugav selline. Istmed oli yhe kaupa molemalpool lennuki kyljes) mahutas ainult 19-st inimest. Ta"itsa luksus kohe. Tekkis selline tunne nagu lendaks oma lennukiga :). Tosi oma lennul ei la"he kotid kaduma. Nii umbes 7 tunniks. Selle ajaga muidugi jouad peast mida iganes va'Lja moelda: ainult yhed riided ja need need on selles kuumuses 10 min la"bima"rjad, hygeeniavahendeid ei ole, Eestisse tagasilendamise riideid ei ole jne. Onneks leiti kott siiski ylesse. Ainult kotiva"rvi ja"rgi. Ilma igasuguse pagasikviitungita!!! Seda nimelt ei antud enne lennule minekut yldse. Isegi kysimise peale ei antud :(

Zanzibar!!! Sellest saarest ja"a"b mulle kindlasti meelde elekter. Ta"psemalt elektri puudumine. Nimelt ei ole saarel olnud vahelduv vool s.t. vahel on ja vahel ei ole. Ja nii juba 3 kuud!! Onneks on suuremad ja ta"htsamat tursimiobjektid (nagu hotellid ja restoranid ja pangad :) varustanud ennast diiselgeneraatoritega. Seega elu ei ja"a" pa"ris seisma (Sularahaautomaadist raha va"ljavotmine voib olla aga vahel keeruline :). Tosi, mitte koik hotellid ja restoranid. Ikka need paremad. Minulgi on onnestunud valida selline parem. Selline, kus saab elektrit kogu aeg. Voi peaaegu kogu aeg. Hotell ise on selline lahe, idamaine: araabia mojutustega, korgete lagedega, 19. sajandi hoone. Sisustatud on ta aafrika-araabia stiilis: nikerdustega antiiksed? kapid ja lauad, Nikerdustega on ka puust rodud ja puust trepid jne. Yhesonaga nagu pa"ris :)

Kuumus mulle ei meeldi. Kohe peaaegu yldse ei meeldi. Seetottu ei ole end ka randa seadnud, vaid selle asemel leidnud teisi tegevusi. Na"iteks eile sai ka"idud spice-tour'l. Sisuliselt on see linnast va"ljas asuv va"ike farm, kus talupidaja on ta"iesti juhuslikult istutanud ca 40 sorti vyrtsitaimi ja puuvilju. Valik oli toesti lai - kaneel, pipar, ananass, banaan, jackfruit, avokaado, muskaatpa"hkel, ingver, kardemon, nelk, papaia, magus ja hapu lime, sidrunhein, vanill, joodipuu jne. jne. Mis mind aga yllatas oli see, et need taimed ei vastanud kuidagi minu ettekujutusele. Nad olid nii ma"rkamatud ja kuidagi na"rbid. Ilmselt seetottu on mul selline ettekujutus, et enne meieni joudmist tehakse nendega sada imet. Neid kuivatatakse, keedetakse tunde ja vedelik kuivatatakse, pistetakse kuuma vette, hoitakse pimedas, jahvatatakse ja mida koike veel. Tegelikult oli see yks va"ga huvitav ja hariv ekskursioon.

Ta"na tegelesin veespordiga. Ei, mitte surfamisega, vaid sukeldumisega. Natukene pettumust valmistav see oli. Eriti vorreldes novembrikuise Egiptuse kogemusega. Seal olid kalu ikka nagu murdu ja niiiiii va"rvilised. Siin neid peaaegu ei olnudki ja korallid olid ka kahvatud. A'kki seetottu, et kalamehed pyyavad sealt kogu aeg kala ning lohuvad koralle? Homme yritan minna natukene paremasse kohta. Seal kus pidi olema "big, big fish" :). Ta"nase sukeldumise korgpunkt oli ehk moreeni na"gemine. Ja siis vilksamisi ka selliseid kalu nagu (vabandan, aga otsetolge inglise keelest) flo"o"tkala, kivikala, lovikala, narrikala jne. Vilksamisi seetottu, et neid olid ainult yksikuid. Mul oli varem ikka ettekujutus, et Zanzibar on ylirikas ilusate sukelduskohtade poolest. Seni ei ole neid veel leidnud, aga ja"tkan otsimist :)

Eile ohtul oli ka va"ike so"o"gielamus. Enam kyll so"o"gikoha elamus, aga toit oli ka hea. Elamus siis selles motted, et koha nimi vastas sisule. Koha nimeks oli "Two tables". Seega seal oli ainult kaks!! lauda. Lauad tosi moeldud kaheksale inimesele. So"o"gi kohaks oli aga eramu e. koka kodu. Sisuliselt oli tegu kohaliku "gurmee" ohtuso"o"giga - viis (voi oli neid kuus) ka"iku kohalikku toitu. Koik inimesed (6) kogunesid enam-va"hem kella seitsmeks ja siis juhatati koik korraga yhte lauda. Seeja"rel tassis peremees toite lauale (ise alati seletades, et mis see on ja kuidas tehtud). Samal ajal korvaltoas ymises perenaine aga laulda (toitu tehes). Elektrit muidugi ei olnud. Koik toimus petrooliumlambi valgusel :)

Aga nyyd la"hen ja"lle dushi alla. Oma viiendat korda ta"nase pa"eva jooksul. Ja ilmselt pole sellestki kasu. Kohe peale dushi alt tulemist oled ja"lle........

P.S. panin eelmisele postitusele ka pildi juurde. Varem ei olnud USB pesaga arvutit lihtsalt.

No more animals!!!!

Safari. Safari? Safari!!! Umbes sellisd tunded valdasid mind, kui pidime safarile minema. Midagi, millest koik ra"a"givad, mis kolab suursuguselt (ja koloniaalselt), mis peaks olema tore, aga igasugune tapsem ettekujutus puudus. Ainult nii palju oli teada, et andsin suurema osa oma rahast mingile mehele, mingis kontoris, kes kirjutas selle raha vastu mulle ruudulisele A5 kirjapaberiplokist rebitud poolele lehele a' la: mina see ja see olen votnud sellelt ja sellelt nii palju raha sellise asja eest nagu soit, o"o"bimine, toitlustamine, pargitasud. Koik. Igatahes neli pa"eva ei pea enam millelegi motlema. Onneks tuli hommikul ikka dziip ja"rgi ja na"gi ta"itsa pa"ris va"lja :).

Mis siis on safari? Soidad mo"o"da rahvuspargi (antud juhul siis Serengeti ja Ngorongoro pargi) tolmuseid, pinnakattega teid, mis on osaliselt vihmade tottu pea la"bimatud e pa'ris dziip kulub marjaks a"ra. Yhesonaga soidad, katus on autol pealt a"ra voetud (ta"psemalt ylesse tostetud, sest muidu kypsetaks pa"ike su kiiresti a"ra) ja vaatad, kas na"ed jalutavaid loomi. Binokkel on ka abiks. Kui na"d, ja"a"b auto seisma ja saad neid rahus vaadata. Ja nii terve pa"eva. Antud juhul siis neli pa"eva ja"rjest. Muudkui soidad ja vaatad, soidad ja vaatad.

Muidugi pakutakse ka lounat ja ohtuso"o"ki, mida valmistab sulle sinu poolt kaasa voetud kokk. See kolab tegelikult suursugusemalt kui on. Syya valmistatakse campingutes, kus o"o"bitakse (telkides). Syya tehakse lahtise tule peal, ilma elektri abita. Miks on see elekter oluline? Ohtuti pakuti pyreesuppi!!!! Ja oli ta'iesti pyree. Iga kord eri nime ja maitsega, kuid sama va"ljana"gemisega pyreesupp. Ega seda va"ljana"gemist tegelikult va"ga kirjeldada saagi, sest so"o"mine toimus petrooliumlambi valgusel ta'histaeva all :). Lisaks supile pakuti ohtuks ka praadi ning magustoitu. Louna ajal sai ka praadi. Praeks on seda toidu muidugi palju nimetada. Peamiselt voib o"elda, et see oli so"o"dav ja taimne :). Kana pakuti ka kahel korral. See osteti enne safari algust turult. Oli teine veel sulgedega ja puha!!!

Aga safarist endast. Ega ausalt o"eldes va"ga midagi lisada ei oskagi. Ehk voib yles loetleda loomad, keda na"gin. Ja"tan kohe korvale enamik kabjalisi, sest need ei ole eriti olulised. olulisematest aga sai na"htud: kalekirjakuid, elevante, leoparde, gepardeid, lovisid, hya"a"ne, krokodille, joehobuseid, knuusid, sebrasid, ninasarvikuid, pyhvleid, sigasid. sai neid na"ha nii la"hemalt kui ka kaugemalt. Eriti avaldas muljet sebrade ja knuude migratsioon. Nad nimelt liiguvad seal serengetis aasta la"bi yhest kohast teise ning mingitel hetkedel kogunevad suurtesse karjadesse. Suurte all pean ma silmas kymmneid tuhandeid yhes karjas. Nii kaugele kui silm ulatub on tasandik kaetud loomadega!!! See oli voimas. Knuud panid veel show pysti ning tormasid suure karjana rivis meie auto eest la"bi. Maa ikka va"rises kui la"ksid. Rivikorras. Kusjuures tasandike kohta ei saa ytlemata ja"tta, et need on sona otseses mottes tasased nii kaugele kui silm na"eb. See on TOHUTU suur lage va"li . Nyyd lisage sinna veel kymned tuhanded loomad eri karjades. See ta"hendab, et kogu avarus on kaetud loomadega :)

Ahvidest ka natukene. Neid on siin palju. Alguses tunduvad nii armsad ja naljakad. Kaasaarvatud ka paavianid. Tegelikult on nad ikka yhed rotid. Lihtsalt ronivad puude otsas. Ylbed on nad ka. Istusime autos ja me kokk la"ks mingeid asju majast a"ra tooma ning ja"ttis korraks auto ukse lahti. Armatuuri peal olid kaks banaani ja kott saia. See oli ainult hetk, kuid paavianiema koos pojaga seljas maandus auto kapotil, viskas ennast auto esiistmele, haaras kaks banaani ning saiakoti ning la"inud ta oligi. Mitte, et mul oleks kahju nendest asjadest, aga ma ei kiida sellist ka"itumist heaks :)

Natukene ka laagriromantikat. Esimesel ohtul kui soime, markasime oma telgis valgust. Samas ei pidanud seal kedagi olema. Tottasime kohale ja leidsime meie auojuht-giidi peadpidi telgist ukse tombelukku parandamas. Ise veel kurjustas, et miks ja"tame ukse lahti, sest black mambad pidid armastama telki ronida :). No mis me teha saime, kui uks ei la"inud kinni. Peale seda oli ikka kole telki ronida, sest a"kki ongi kuskil madu. Noja petrooliumilambi pidime ka telgi ette o"o"sel polema ja"tma, et lovisid peletada :). Aga see koik on ikka suhteliselt nork vorreldes viimase o"o"ga campingus. Nimelt telkisime ametlikul telkimisplatsil, kraatri serval, vaatega suure kraatri sisemusele, kuhu pidime ja"rgmisel pa"eval minema "jahile". Seal oli ilus sile muru ja viskasime veel nalja, et kyllap nad kasutavad mingeid loomi muru trimmimiseks. Ega va"ga ei eksinudki!!. Ohtul kui tahtsime telki pugeda, jalutasid telkide (telke oli seal oma 15 tk) vahel ringi... pyhvlid ning na"risid rohtu!!! Pealtna"ha rahulikult, kuid pyssiga valvur ytles, et pidid olema a"kilise loomuga kurja loomad. Soovitas meil neist eemale hoida. Mitte, et ta oleks neid a"ra ajanud. Ikka meid ajas :). Sai lopuks telki hiilitud (nad ju liiguvad) ning pikali visatud. Magama sai ja"a"dud soomlaste poolt lokke a"a"rest kostva laulu "Autiotalo" saatel :).

Ponevaks la"ks asi ca sydao"o"l. A'rkasin selle peale, et kuulsin a"hvardavalt la"hedalt rohu krompsutamist ning heli la"henes. Mingil hetkel ilmus telgi seinale sarvede vari ja lopuks kogu pea ise ka. Ma olen kindel, et ta soi teisepool seina otse mu pea juures :). Ja teised olid telg sisuliselt ymber piiranud. Krompsumist kostus igalt poolt. Onneks see eemaldus. Samas paiskus midagi vastu telgiseina. Ja veelkord. Ro"hitsemine na"itas a"ra, et tegemist on seaga. Natukene sonkis midagi ja la"ks edasi. Tundus, et lopuks saab uinuda. A'kki rabas keegi telgi servast kinni ja hakkas seda ta"ie jouga rebima, nii et telk va"rises ning tostis telgi serva ylesse. Telgi pohi rebenes ka"rinal ja yks meie kilekottidest, kus oli toit sees, kadus tekkinud augu kaudu. Telgi seina tagant hakkas aga kostuma ilmeksimatut la"tsutamist ja ro"hitsemist. See SIGA oli tulnud meie mango peale. La"tsutas natukene aega, siis surus ka"rsa uuesti sisse ja vottis ka teise poole mangost. Lopetanud ka sellega, nuuskis korra telgist sisse ning lahkus. Ja"ttes maha suure augu telgis ja kohedust tundvad mzungud :). Kuulsin veel yhte soomlast hoikavat, et nii suurt siga pole ta varem na"ind. Minu kysimuse peale, et kui suur see siis oli vastas ta: no nii turjakorgusega vo"o"ni. Ega peale seda pa"ris rahulikult enam magada saanudki. Kummaline kui suurt kindlust oli varem andnud tegelikult nii ohuke ja kergesti purunev telgisein. Justkui oleks olnud mingi tugeva kiviseina taga.

Va"hemalt oleme elus ja terved ning Arushas. Homsest algab rannapuhkus Zanzibaris. Mulle tundub, et see on ta"iesti va"lja teenitud!!! :)

Piirist piirin

See sissekanne oleks pidanud ilmuma tegelikult juba 4 pa"eva tagasi, aga......Mwanzas kadus elekter ning koik yleja"a"nud internetikohad olid kell kaheksa juba kinni. Isegi 24h tundi lahti olev Internet Cafe. See oli hotellis ja administraator teatas jumalasta rahuliku ha"a"lega: sry, but we are closed already!!!!


Mwanza! Mwanza Tansaanias on see linn, kust ma kirjutan. Joudsime siia teglikult juba eile ja terve ta"nase pa"eva oleme tegelenud homse safari + lendude (Zanzibari ja sealt Nairobi) korraldamisega. Pikk ja tyytu pa"ev oli, aga nyyd on ta onneks seljataga s.t koik on korraldatud ja homme hommikul kell 6.15 korjab dziip meid ylesse. Ja'rgmised 4 pa"eva saadan ma mo"o"da metsikus looduses (mis ilmselt ei olegi nii metsik, sest seal on igal pool laagriplatsid :)), jahtides elevante, lovisid, kaelkirjakuid, gepardeid, antiloope jms huvitavaid savannielanikke. O"o"sel istun laagrilokke a"a"res, joon rummi ja pajatan oma seiklusrikkaid jahilugusid Aafrikast ning koik imetelvad mind. irw

Aga tegelikult pidin ma ju ra"a"kima hoopis millestki muust. Sellest, kuidas need vahepealsed pa"evad on mo"o"dunud. Kui ma ytlen teile, et huvitavalt, siis te kindlasti ei usu. Eksju? :). Koik soltub muidugi sellest, et mida lugeda huvitavaks. Kas on huvitav yletada Uganda-Ruanda piiri ja hiljem Ruanda-Tansaani oma? Ma ytleks, et va"gagi. Esmaspaeva hommik leidis mind siis ca 12 km kaugusel Ruanda piirist Ugandas. Kas teid yllataks, kui ma ytleks: o"o"sel sadas vihma ja see ja"tkus ka hommikul? Ilmsel mitte, sest vihma on ju siin nii tavaline. Igatahes ta sadas. Ta"psemalt o"eldes oli kylake vihmapilve sees (mitte all nagu tavaliselt). Ja plaan oli votta motikas ning soita sellega Ruanda piirini. Peab kohe lisama, et see oli yks va"ga auklik, teravate kividega, porine (o"o"sel ju sadas) ja suuuuurte porilompidega tee. Nagu nad enamik seal Uganda piirkonnas on. Ra'ndurit ju see ei sega- nii, et motikale ning minema. Tee oli maaliline ja kulges tumeroheliste ma"ekuplite vahel (vihm teeb ju va"rvid eriti kirgasteks), la"bi Uganda kylade, aovalguses. Kuna oli esmaspa"eva hommik, mo"o"dusime kooli minevatest lastest (kellest paljudel olid valged polvikud!!!) ning to''o"le ruttavatest vanematest. Ega ma muidugi liiga palju ymbrust ja"lgida ei saanud, sest peamine ta"helepanu oli suunatud rattal pu"simisele. Vaatamata porisele teele kihutasid kohalikud motikamehed ikka ta"iega. Siis ei olegi midagi imestada, et kui ma Uganda-Ruanda piiril maha ronisin, olid mu jalad polvedeni mudaga kaetud. Onneks!! Onneks olin ma olnud nii taiplik, et mul olid jalas lyhikesed pyksid. Jalgade puhastamine on ju imelihtne, kui sul on kaasas beebide puhastamiseks moeldud niisked ra"tikud :).


Esimene yllatus, mis Ruanda piiril tabas oli see, et kui Uganda poolel oli tee piirini olematu, siis Ruanda poolel toi piirini ilus, lai, sile, kaherealine asfalttee!!! Milline kontrast. Aga teine yllatus ei olnud enam nii meeldiv. Ugandast ennast va"lja mo"llinud (Vahema"rkusena: mingil pohjusel on siin igal poole va"ga oluline, mis ametit sa pead. Seda pead kirjutama nii viisataotlusele kui ka hotellis ning ka rahvusparkides. Mina panin oma ametiks - accountant :) sammusime hoogsalt Ruandasse (piirivalvur pidi meid veel tagasi ajama, sest olime liiga kaugele la"inud ilma korrektseid protseduure la"bimata) ning seisime nagu oiged mehed aknaaugus sooviga saada viisat, kui piirivalvur vaatas mulle otsa ja kysis: kus on paber!!! Ma ei saanud midagi aru. Peale pikka seletamist selgus, et oleks tulnud ta"ita internetis mingi taotlus, see va"lja trykkida ning kaasa votta. Ilma selle paberita ei olla tal oigus viisat va"lja anda. Mingu me tagasi Kisorosse ja ta'itku seal internetis see paber :0!! Peale pikka arutamist, et kas toesti ikka kuidagi muud moodi ei saa, et ikka kohe kuidagi ei saa, leebus ta natukene ning yltes karmi na"oga: kui te ei taotleks transiitviisat, siis ei saaks ma teid aidata. Minge korvalkassasse ja makske viisaraha a'ra ja"rgmine kord olge ta"helepanelikumad :)))))))). Milline kergendus!!!!


Sealt edasi la"ks koik nagu lepase reega. Ruandas siis. Kohe saime bussile, mis viis meid la"himasse suurde linna ja sealt startis 5 min hiljem buss Ruanda pealinna. Pealinnas olime umbes 30 min ja juba viiski ja"rgmine buss meid Tansaania piiri poole. Koik la"ks toesti lihtsalt. Soitmist oli ainult omajagu e. umbes 8 h ja"rgemo"o"da. Kusjuures ei olnud ka mingit erilist aafrika aega - koik va"ljus nagu lubatud. Ruanda yllatas mind ta"iega. Positiivselt. Teid ma juba kirjeldasin. Sellised olid nad seal koik. Ta"navad ja teed olid seal puhtamad. Vahelduseks parempoolne liiklus (Ugandas ja Tansaanias on vasakpoolne). Bussid puhtad ja ruumikad (kordagi ei hakanud polved valutama :). Eriti monus oli see, et bussis lasti prantsusekeelseid lembelaulukesi :) (Ruanda on Belgia endine asumaa). Soidad sujuvalt mo"o"da siledaid !!!!ma"giseid teid, mida a"a"ristavad rohelusse mattuvad ma"ed. Va"ljas paistab pa"ike (mitte liiga kylm ega ka liiga jahe), aknast puhub sisse jahutav tuul, buss loksutab natukene, taustaks ma"ngib prantsuse muusika. Kui silmad sulgesin, tekkis korraks isegi tunne nagu oleksin Prantsusmaal. Ruanda oli toesti "va"rske tuul" teiste riikide korval. :).


Ohtuks olime ilusti Ruanda-Tansaania piiril ja sellest kenasti ka yle. Korra pa"eval oli mul tekkind kahtlus, et kas ikka jouame. See seiklus esimesel piiril vottis lopuks yle tunni planeeritud ajast ju a"ra ning teadmata oli, mis kellani piiripunkti lahti hoitakse. Onneks hoiti piisavalt kaua e. ohtul kuueni kindlasti :)


Tansaania vottis vastu jagelusega valuutahangeldajatega. Tegelikult tuli seda teha ju igal piiril. Algul myya uganda zhillingid ja osta Ruanda raha. Ja"rgmisel piiril myya Ruanda raha ja osta Tansaania oma. Kuigi see kauplemine mulle ei meeldi (igal juhul proovivad nad sul nahka yle korvade tommata), oli nende hangeldajate olemasolu ikkagi kasulik. No kust mujalt oleksin ma saanud kohalikku raha! Ilmselt oleksin saanud ka dollaritega mones kohas hakkama, aga see oleks veel suurem jamamine olnud, sest mul ei olnud piisavalt va"ikeseid kupyyre.


Tansaania viisa saamine la"ks torgeteta. Seal tuli kaubelda (nagu ikka sellistes kohtades tuleb tegelikult pakkujaid laiali ajada :) endale soiduk la"hima kylani, kust va"idetavalt oleks pidanud va"ljuma buss Mwanzasse. Auto peale ennast a"ra sokutatud, tuli hakata kaklema selle pa"rast, et nad liikuma hakkaksid. Auto ei olnud veel piisavalt ta"is. Autos oli ainult 5 inimest :). Karistuseks, et me ta tuju rikkusime, uhas juht siis mo"o"da kohalikku asfaltteed minu arust vahepeal lodvalt ca 140 km/h. Seejuures soites pool aega vastassuunavo"o"ndis. Onneks oli seda hirmu ainult 10-15 min, sest selle kiiruse juures on 25 km la"bimine ka"kitegu.


Selles kylakeses (Benako) myydi meile kohe bussipiletid ja"rgmiseks hommikuks Mwanzasse. Kasutasid a"ra mu reisiva"simust ning suutmatust kellegiga enam vaielda. Ei saa just ka o"elda, et koht oleks va"ga ta"is olnud - mida suudavad hommikune praemuna ning moned banaanid ikka anda :). Igatahes myydi piletid kinnitusega: Big buss, big buss. Don't worry. .See kyla oli ka omaette vaatamisva"a"rsus. Ma arvan, et seal oli oma 50 maja ehk ja yks punase saviga kaetud ta"nav. See oli ikka va"ga va"ike ja ra"pane koht. Ometi leidus seal kaks o"o"maja. Tahaks o"elda, et yks oli halvem kui teine :). Pesta tuli ennast sisuliselt oues ja sooja vett keedeti seal samas lokke peal katlas :). Aga ha"da ajab ha"rja kaevu, mis siis veel minust ra"a"kida. Ega valikuvoimalust ju ei olnud. Sai kuidagi midagi isegi hamba alla (tosi!! see noudis mao pa"rastist desinfitseerimst Uganda rummiga, sest sanitaartingmustega see so"o"gikoht ei hiilanud). Sai ka o"o" kuidagi mo"o"da saadetud.


Tosi uni la"ks varakult a"ra (kusjuures a"rkama pidime nii kui nii ca kell 6.30, et jouda bussile), sest tekkis kahtlus selle bussi osas. Ega ometi pettuse ohvriks ei langenud. Samas piletid olid suht ausad. Mida kahjuks ei saa o"elda bussi kohta :). Kui kell 7 sai kylatanumal seistud ja bussi oodatud ning inimesi ei olnud, hakkas sydant varjutama ikka pa"ris suur kahtlus. Siis soitis aga ette va''ike marsa ja teatas, et tema ongi meie transport. Koos yleja"a"nud 15 soitjaga :). Tuletan meelde, et tegemist oli marsaga, kuhu tootja arvates ei peaks panema yle yheksa!!!! inimese. Aga mida teab tootja mahutavusest. Vaatamata torkumisele tuli siiski sisse ronida, sest puudus ka igasugune teadmine, kas sealt la"heb yldse monda paremat bussi ja millal ta voiks minna. Tosi puudus ka igasugune teadmine kuhu ta"pselt buss soidab, sest teised reisijad ei teadnud Mwanzast midagi. Korrutasid hoopis mingit muud nime. Aga julge hundi rind on rasvane. Voi peaks ytlema, et hullemaks asjad enam nii kui nii minna ei oleks saanud?


Alguses oli nagu suht OK soita. Mis sest, et tooli mul istumise all sisuliselt ei olnud (ainult yks kannikas, teine oli mingi rauast ora peal). Hirmutas ainult soidu pikkus e. 8h. Ymbes kolmandal tunnil ja peale 5-ndat verevahetust bussis (soitjad tulid ja la''ksid jooksvalt maha) hakkas tunduma, et Mwanzani kyll vastu ei pea. Neljandal tunnil tekkis juba tahtmine karjuda (istusime tagapingil neljakesi), sest ora oli tunginud luudeni ning jalad muutunud tuimaks. See on koige hullem soit, mida olen Aafrikas kogenud. Just siis kui ka"is peast mote, et j"rgmises suuremas linnas ronime maha ja saab mis saab, joudsime linnakesse, kus marsa juht teatas - lopppeatus. Kysimuse peale, et kas tegu on Mwanzaga vastas ta: ei. Aga lisas kohe juurde: don't worry, direct bus to Mwanza. come, come. Haaras meil ka"est ja tiris la"bi bussijaama kaose mingi suure bussi juurde (millel oli silt " Mbarasa Raha Business line, Mwanza) ja lykkas uksest sisse. Edasi la"ks koik suht valutult. Vorreldes eelmisega siis. Jalgadele oli ruumi, igal yhel oli oma iste, aknad ka"isid lahti. Soit, tosi, kestis veel oma kuus tundi e. kokku yle 1,5 rohkem kui meile oli Benakos lubatud. Aga nagu o"eldakse: lopp hea, koik hea :).